reede, 27. jaanuar 2017

Kas ainult number

Pikkade jubedate hüpetega läheneb üks ebameeldiv tähtpäev- saan nimelt järgmisel nädalal 50 aastaseks. Ma ei kujutaks ette ebameeldivamat olukorda kui juubelipidu, kus siis mina nagu soliidne tädi tähelepanu keskpunktis piinlen. Õhtujuhid, mängud ja kartulisalat. Palun, mitte. Loodan, et see juubel kihutab minust suht riivamata mööda.
Häid uudiseid ka. Broneerisin väikese tripi kevadiseks koolivaheajaks ja nii me lähemegi aprilli keskpaigas neljakesi Türki kevadisi päikesevanne võtma. Mägraema oma tütardega on siis see reisiseltskond seekord. loodame saada palju päikest, pisut ehk juba ka meres sulistada, palju laiselda, lugeda, süüa ja jalutada. On jälle,  mida oodata.

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Tagasi pealinnas

Viimase päeva olime veel Bangkokis. Otsustasime, et võtame lebolt ja erilisi plaane ei pea. Avastasime, et meie hotelli lähedalt voolab mööda kanal ning seda mööda on ka väga tihe laevaliiklus. Sõitsimegi siis mööda oma loksuvat ja suhteliselt solgist kanalit ühele ja teisele poole. See oli jälle hoopis teine Bangkok, mida me niiviisi tundma saime.





Hotell oli meil seekord väga mõnus. Meie olime 14-ndal korrusel ja nautisime oma vaadet täiega. 24-ndal korrusel oli ka katuseaed ja peen jõusaal. Jõusaalis käisime Anna nõudmisel nii õhtul kui ka hommikul.




Anna- Liisa oma klassikalises ööbimiskohas. Ööseks panime talle sinna ikka teki ja padja ka





Kasvõi natuke tahtsime ikkagi ka siinsest tohutust kultuuripärandist osa saada ja valisime selleks "Kuldse mäe"
Demonstreerime Annaga kolme targa ahvi nõuannet: ära näe halba, ära kuule halba, ära räägi halba.





Neid kellasid tohtisid kõik helistada ja kogu mägi helises. Otse ees oleva suure metallplaadiga näitasin mina oma imevõimeid. Kui ma seda kätega silitasin, hakkas see sügavalt kumisema. Tiit ja Anna seda järgi teha ei suutnud ja mina ka ei tea, mida mina siis teisiti tegin. Olen ilmselt imeline!

Siinsed jumalad on meile võõrad ja neid on palju. Loodame, et saime nende õnnistuse oma tegudele ja mõtetele.







Kodutee oli pikk ja kestis hotelli uksest koduukseni 29 tundi. Aga vana-aasta õhtuks olime kodus. Mammu oli valmistanud head ja paremat. Sõime ja nautisime kodu ja peret. Uusaasta ilutulestikku nägime küll ainult unes.
Oli tore reis.