Sentosa

Enne veel, kui siirudme Sentosa saarele, tahaksin jagada Singapuri lõvi. Singapur on ju tõlkes Lõvilinn, seda hoolimata tõigast, et lõvisid siin ei ela ega ole ka kunagi elanud. See valge vettpurskav lõvi on siis nii öelda linna sümbol ja sellisena iga pildistaja sihtmärk. 

Kuna tegu oli jõulueelse ajaga, siis oli ka üles seatud fotosein kõikidele jõuluinglitele.

Nüüd aga Sentosa. See on puhtalt meelelahutuslik saar kohe Singapuri kesklinna kõrval. Meie läksime sinna mingi transpordiga, aga põhimõtteliselt saab vist isegi jalgsi. 
Planeerisime Sentosale ühe päeva, aga tegelikult võiks seal rahumeeli olla ka mitu päeva järjest ja igav ei hakkaks. No raha saaks otsa ehk!
Saarel oli suur veekeskus ja Universal Studios teemapark. Kummassegi meie seekord ei jõudnud. Meie plaan oli ujuda ja rannas peesitada. Huvitav oli see, et rand täiesti puhta ja valge liivaga ja vetelpääste tornidega iga mõne aja tagant laius pikalt enam-vähem silmapiirini. Aga inimesi vees oli kogu selle ranna kohta ehk kümmekond. Kolm neist sealhulgas meie. 
Huvitav oli minu jaoks, et esimest korda elus nägin ma meresaastet plastikuga. Kui rannaliiva lähemalt silmitsema hakkasime, märkasime, et liiva hulgas on hulgaliselt värvilisi plastikust kuulikesi, umbes millimeetrise läbimõõduga. 
Lõbustustest valisime välja zipline. See oli 450 meetrit pikk sõit trossiga ülevalt saare südamest kuni rannikule. Kiirus tõusis selle käigus väidetavalt 60 km/h ja kohati olime 75 meetri kõrgusel. Oli tore ja sugugi mitte nii jube, kui võiks arvata. Saime kolmekesi kõrvu alla kihutada. Kõige suurem hirm oli, et jalanõud kukuvad jalast või prillid peast!



Igasugu ekstreemsuste huvilistel oli seal üldse põnev. Kõikvõimalikud benji hüpped, kõikumised ja kiikumised maailma tipptasemel... mida vaid soovid.
Meie sõitsime veel mingite mägiautodega (pilt on jumala suvaline, internetist leitud) Saime vist kolm sõitu igaüks. Lahe oli.

Singapuri loomaaiad

Loomaaed koosnes tegelikult kolmest eraldi alast- loomaaed, jõesafari ja ööloomaaed. 

Iseenesest ei olnud loomaaed tohutult suur, aga kuidagi juhtus ikka nii, et meil kulus seal terve päev ära. Me oleme vist tõesti suured loomahullud. Nii nagu linnupargis oli ka loomaaias ja samuti ööloomaaias nii, et paljud loomad olid puuris koos külastajatega või siis sootuks vabalt. Ja need, kes olid puurides, ei olnud ka klassikalistes puurides, vaid mulje jäi neist selline, et nad võivad iga kell rahva hulka tulla, kui vaid soovivad. Tõkked olid väga osavasti ära peidetud ja loomaaed tundus hästi loomasõbralik. 

 

Jõesafari kujutas endast safarit paadiga mööda jõge. Jõe kallastel elasid erinevad loomad. Lisaks lõbustuspargi stiilis paadisõidule oli jõesafari osas ka tohutu kogus igasugu akvaariume kõikide maailma (no veidi ikka liialdan ehk) kaladega.

Mina olin kõige rohkem põnevil ööloomaaiast, sest sellest on ka päris palju internetis juttu. See on täitsa eraldi loomaaed täitsa eraldi loomadega, ei ole nii, et lastakse lihtsalt pimedas loomaaeda sisse.

Kuna ööloomaaeda pääsesime alles pimedas, siis pilte mul näidata ei ole. Esmalt sai loomaaias teha safari lahtise rongiga ja hiljem oli veel võimalik jalgsi mitmeid radasid läbida. Mulle tõesti väga meeldis- kõik need loomad oma loomulikus keskkonnas ja loomade hääled, kui pimedas ja tasakesi ringi liikuda. Põnev ja lahe. Jäi mulje, et loomad on täiesti vabad, sest nad on inimestest eraldatud hästi märkamatute tõketega, näiteks sügava kraaviga. Soovitan!

Selline mõnus sulistamise ala oli nii linnupargis kui ka loomaaias. Anna-Liisa nautis seda täiega ja tegelikult oli päris raske ennast ka taltsutada, et mitte seal pisikeste laste vahel ennast kõhuli vette visata. Püüdsime Tiiduga siiski väärikust säilitada.

Singapuri linnud

Nagu ma juba enne reisi mainisin, huvitasid meid Singapuris looma- ja linnupargid. Ma võin küll kinnitada, et need on siin maailma tipptasemel.
Anna-Liisa ootas eriti linnuparki ja me veetsime seal terve pika päeva. Jalad olid õhtuks väsinud, aga ära ei tüdinenud. Sealsed loomaaiad on meiega võrreldes natuke teise suunitlusega. Meil siin euroopas on nii, et igaüks teab oma kohta- loomad-linnud on puurides ja inimesed on puuride vahel. Aga Singapuris olid need reeglid sassi löödud. Oli variante, et nii inimesed kui ka loomad on üheskoos puurides (või hiiglasliku võrgu all), või siis nii inimesed kui ka loomad on üheskoos puuridest väljas ( nagu allolevatel piltidel) Lindudel on seal lihtsalt nii hea elu, et neil pole plaaniski kusagile ära lennata. Külastajad söödavad ja joodavad neid ja maksavad veel nende toidugi kinni. Päris palju oli seda kommet, et mõne sõbralikuma looma või linnu juures sai osta ka talle sobivat toitu ja siis teda ise toita. Igati tore. 
Aga vaadake ise, kuidas me lindude hulgas lustisime!





 






Linnupargis külastasime veel mitut erinevat showd, mis olid samuti omaette elamused. Suured kotkad lendasid üle meie peade, rääkivad ja inimkeeles laulvad papagoid... Üks papagoi oli eriti andekas, aga tema kohta öeldi ka, et selliseid on papagoide hulgas võib-olla ka üks miljonist pluss veel aastatepikkune treening. Ja ka siis ei pruugi linnul iga päev just tuju olla kõiki oma oskusi näidata rahva ees. Üks noorem lind oligi just sel päeval natuke pahur ja kuigi ta olevat väga andekas, ta oma õpetajaga sel päeval koostööd teha ei tahtnud. 

Singapur- siit me tuleme!

Singapur oli täpselt selline, nagu ma ootasin- väga puhas ja väga sujuv. Kogu infrastruktuur oli läbi mõeldud nii, et suudaks trügimata läbi lasta suuri inimmasse. Igal pool oli ruumi lademetes. Ja muidugi kõik trepid sõitsid, ise suurt ronima ei pidanud.

Meie hotell oli kesklinna piirkonnas, aga vaid paarisaja meetri kaugusele jäi Little India piirkond. Seetõttu lonkisime sealkandis ka igal õhtul.

Little India piiril

Huvitav oli veel see, et väga palju pandi rõhku keskkonna kaitsmisele. Taaskasutus ja muu taoline oli väga popp ja kõiksugu plakatid ja juhendid kutsusid ka üles olema säästlik.

Samuti oli kõikjal juhendeid, kuidas käituda terrori- või muu rünnaku korral. Pildid ja mitmes keeles plakatid, nii et isegi meiesugused said aru, mida teha, kuhu minna :)

Esimese päeva veetsime kesklinnas, et linnast natukegi aimu saada. Vahemaad kesklinnas ei ole tegelikult üldse suured, jalgsi jõuaks vabalt igale poole, kui ainult nii palav ja niiske ei oleks.

Oma hotelliga olime me igati rahul. Kõige mõnusam osa sellest oli katusel asuv bassein, kus me igal õhtul ikka väga pikalt mulistasime. Tegu oli sisuliselt erabasseiniga, peale meie pere polnud seal tavaliselt kedagi. Nii mõnus oli, taevas oli kottpime, katuselt avanes imeilus vaade linnale ja NIII soe oli. Täiesti selline tunne, nagu oleks sattunud mõnusasse sooja kissellipotti.

Veel üks suur erinevus meie suvest oli see, et mitte ühtegi putukat ei olnud meil kallal, keegi ei pinisenud seljas :). Mingeid sääski polnud hiljem ka Langkawil.

Singapuri must see- Marina Bay hotell. Kaalusime ka meie sinna kasvõi üheks ööks ööbima minekut, aga lõpuks siiski sai rahakott ahvatlusest võitu. Kuna me olime Singapuris just jõulude paiku, siis olid tubade hinnad veel kolmandiku võrra kallimad kui tavaliselt. Ja kallid olid nad juba tavalisel ajalgi. Majas sees ja vaateplatvormil seal üleval aga siiski käisime.

Marina Bay piirkond oli huvitav mitte ainult suure hotelli ja pilvelõhkujate tõttu. Gardens by the Bay oli koht, kuhu tasub kindlasti minna. Futuristlikes kasvuhoonetes (no kasvuhoone pole tegelikult küll õige sõna nende kohta) oli maailma kõrgeim kontrollitud kliimaga kunstlik pilvemets. Pilvemetsa sai imetleda nii alt, ülevalt kui ka keskelt. Väga kaunis oli.

Teine "kasvuhoone sisaldas vahemere taimestikku kevadisel ajal. Jällegi imekaunis. Lisaks taimedele kunsti, skulptuure ja ka pisut aasiapärast ersatsi. Aga üldiselt siiski väga ilus ja maitsekas.
Üks boonus oli neil kasvuhoonetel veel- seal oli tunduvalt jahedam kui õues. Lausa dressipluusi ilm. Oli mõnus ja veetsime selles kontrollitud kliimas vist lausa mitu tundi.




Pikkade käistega pluuse kandsime nii ehk naa iga päev kaasas, sest vastukaaluks palavusele tänavatel olid kõik siseruumid ülitugevasti jahutatud. Ei saa aru, kuidas nad ise seal haigeks ei jää!

Lisaks siseruumidele oli kaunis ka park ise. Suured tehispuud on vist üks enimpildistatud objekte Singapuris. Kõndisime ka meie läbi raja, mis nende puude latvade vahel lookles, aga mitte midagi meie hinnangul ei juhtu ka siis, kui sinna ei lähe. Park oli niisama jalutamiseks tore koht, aga häbi öeldagi, et meie kasutasime liikumiseks hoopis mingit väikest rongikest, mis mööda parki vuras. Meil oli juba enne internetist ostetud komplekspilet, mis hõlmas seda puudevahelist rada, kasvuhooneid ning vaateplatvormi Marina Bay katusel. Piletiga kõik toimis laitmatult ja saime vist küll kokkuvõttes ka säästu, eriti et me nagunii kõiki neid kohti ka külastada tahtsime.

Üks asi Singapurist, mida kõik alati ära mainivad, on kaubandus. Kaubamajad on seal tõesti lõputud ja luksuslikud. Nad algavad juba metroojaamades ja neil pole algust ega otsa. Ükskord ühes metroojaamas sattusime taas kord kaubamajja. Sõitsime mööda treppe ülespoole ühe korruse teise järel ja alles peale mitmendat korrust jõudsime lõpuks maapinnale... Aga kaubamaja muidugi jätkus ülespoole veel ja veel. Käisime ka Ochard Roadil, mis on Singapuri ostuhulluse keskus. Seal ainult suured ja uhked kaubamajad üksteise kõrval ongi. Meil midagi vaja ei olnud ja liigset raha samuti mitte, seetõttu me eriti sisse ei astunud kuhugi, kui õnnestus muudmoodi oma sihtkohta jõuda. Aga kui midagigi on tarvis kogu maailma toodangust, siis Singapuris on see asi kindlasti müügil. Marina Bays siiski läbisime üht ostuhullude templit. Seal oleks soovi korral saanud ka paadiga ringi sõita, samuti oli liuväli olemas. Me neid lõbustusi seekord ei proovinud, Viljandis on olemas võimalused nii paadisõiduks kui liuväljaks, ei pidanud seda poes tegema :)