Jälle Soome!

Taas on juuli lõpp ja taas oleme me Soomes elamumessil ilusaid kodusid vaatamas. Seekord olime jälle kogu perega väljas. 

Mina ja tüdrukud saime sõita juba reedeks ja Tiit liitus meiega laupäeva hommikul. Seega oli meil vaba päev Helsingis. Anna-Liisa ja Mammu veetsid selle jälle Linnanmäki lõbustuspargis. Nad tulid seal ära alles siis, kui lõbustuspark suleti ja nad tõenäoliselt välja visati. Mida nad seal tegid ja mida nad seal nägid, seda mina ei tea. Olevat olnud väga hirmus ja väga lahe ja jalad olid hirmsasti väsinud. Ma kardan, et see läheb järgmisel aastal jälle kordamisele.

Meie Kärdiga nii ekstreemi ei teinud. Jalutasime niisama linnas ringi. Suurima elamuse saime mõlemad Helsingi raamatukogust Oodi. Me oleme seal enne ka käinud ja väga on meeldinud. Nüüd aga sattusime sellistesse paikadesse, kuhu varem pole sattunud ja olime väga väga väga vaimustuses. Sellel korrusel sai kasutada erinevaid masinaid. No näiteks õmblusmasinat, overlokki, tikkimismasinat (vägagi võimekat kusjuures) juhul, kui on plaanis mingi õmblustöö. Kõrval oli ka triikimislaud ja triikraud ning peegel ja mannekeen. Kõik selleks, et töö laabuks. 

Mis iganes looming sul meeles ka ei mõlguks, selle peale oli mõeldud ja tipptasemel masinad ja seadmed ootasid sind juba. Nii palju, kui mina aru sain, oli võimalik näiteks väga suurelt printida, tegeleda video- ja pilditöötlusega selleks eraldi mõeldud võimekates arvutites või näiteks 3D printida.

Midagi sai lamineerida ja sadat asja veel teha. Klaasi taga olid metallitöö masinad, mida ma isegi ei tundnud ja ilmselt ka kasutada ei oskaks.

Kasutada sai ka muusikastuudiot, juhul kui on plaan midagi salvestada ja laenutada sai ka erinevaid pille ja luupereid.  Isegi köök oli olemas, kus soovi korral sõpradega koos kokata.

Köök raamatukogus

3D printer

Lisaks olid vaikse muusikaga zen-toad ja palju erinevate suurustega toakesi õppimiseks või väiksema seltskonnaga aru pidamiseks, söömiseks ja kõigeks muuks. No nii mõnus koht. Õues mängisid noorte pundid kossu ja lapsed ronisid mänguväljakutel. Lauamängud, malelauad, ajakirjad ja raamatud- mida vaid tahta oskad.

Ma saan hästi aru, et meie siin ei ole nii rikkad kui soomlased, aga natuke võiks küll snitti võtta siit. Ja kui raha meil kõigeks ei jagu, siis selline loovuse arendamine ja noortele (aga ka vanadele, miks mitte) erinevate võimaluste pakkumine võiks küll pikas perspektiivis ühiskonnale hea investeering olla. Parem kui vähene raha lihtsalt võimalikult suurele valijate grupile piskuhaaval laiali jagada.  Oh, peaks vist poliitikuks hakkama :)

Videotöötlus

Elamumess toimus sel aastal Naantalis. Teadupoolest asub seal ka Muumimaa. Meie peres enam Muumi-ealisi liikmeid ei olnud. Kõige pädevam oli muumitrollide teemal Mammu, kes oli just väskelt käinud Muumitrollide filmi vaatamas ja oli sellest väga vaimustuses. Mina filmi näinud ei ole, aga Muumitrollide raamat on üks minu suuremaid lemmikuid ja minu hinnangul sobib see täiskasvanutele sama hästi kui lastele. 

Naantali oli ise armas paik, nagu need Soome väikelinnad ikka on. Jalutasime seal õhtul. Linn asub mere ääres. Palju purjekaid ja kaatreid, melu sadamakohvikutes. Rikas ja edasijõudnud Käsmu või Haapsalu, kõlas hinnang meie perest.

Üks tore komme, mida meil siin veel väga ei ole, on oma akende kaunistamine. Jalutajatel ka tore vaadata :) Tegin lausa väikese galerii toredatest akendest.

Mõni aasta tagasi oli pilt, kus kolm õde Soomes mööda tänavat lähevad. Aeg on mööda läinud ja mõni õde on märgatavalt kasvanud

Sama seltskond 2018 aastal ehk siis 4 aastat tagasi. Muutusi on ikka toimunud küll

Suva pilt minu sala-austajast (looda sa :) )

Külastasime ka ühte külakirikut Naantali lähistel, kus saime endilegi ootamatult väga põhjaliku ekskursiooni. Kirik oli huvitav ja ka giid oli päris põnev. Anna näiteks ütles, et see on kõige huvitavam kirik, kus ta eales käinud on. Ja kirikutes on ta palju käinud, võite mind uskuda.

Üleval maalitud põrgu-stseenid

Elamumessist veel nii palju, et selle aasta märksõna oli minu hinnangul kodukontor. Siin on küll coroona mõju avaldanud. Mõned aastad tagasi oli kodukontor üksikute väheste majade osa, aga sel aastal polnud mitte ainsamat maja, kus seda poleks olnud. Ma ei tea, kas energia hinnad on juba mõju avaldanud, aga suuri maju praktiliselt ei olnud. Suurim oli vist 190 ruutmeetrit ja see oli juba erandlik. Keskmine maja oli 120-130 ruutu suur. Küll aga olid jätkuvalt suured terassid, nii klaasitud kui ka mitte. Vannid pole ikka veel moodi tagasi tulnud, võib-olla samuti seoses rohelise mõtteviisiga, vee ja energia kokkuhoiuga. Samas aknad on väga suured. Pliidikubud on väga out, kõigil on pliidi tasapinnal väljatõmme. Köögisaared on jätkuvalt valdavad. Nägime ka sahvreid, neid pole varem tähele pannud. Magamis- ja lastetoad on küllaltki väikesed, 10-12 ruutu. 

Meil jäi messil ajast puudu, oleks tahtnud veel ja veel vaadata. Järgmisel aastal peame hommikul avamise ajaks kohal olema :)