Oleme perega aastate jooksul päris palju reisinud. Reisi hetkel tundub alati, et kõik jääb meelde aegade lõpuni. Paraku põimuvad vanemad reisid ajapikku omavahel üheks uduseks ja ebamääraseks tombuks. Kes sellel reisil meiega kaasas oli? Kus me täpsemalt käisime, mida nägime...
Meeles on ainult mingi hetk, et oli üks linn ja sõitsime hobusekaarikuga ja siis kohe sealtsamast ostsime jäätist. Ja hästi tore oli :) Aga mis mälestused need siis sellised on!
Seega mõtlesin, et püüan. Kohe. Rohkem. Kirja. Panna.
Ma olen kogenud seda ka enda juures, et need kirjapanemised on reeglina sellised, et mineku ja esimese vahemaandumise ja lennukitoidu ja kõige muu esimese päeva väga põneva kohta tuleb palju juttu ja muljeid ja kõik väärib üles kirjutamist. Aga ülejäänud reis... toimus kah, aga kirja enam paraku midagi ei saanud.
Ma olen kuulnud ja usun täiesti, et peale kolmandat eluaastat inimene enam ei muutu. Tunnistan, et olen selle piiri mõni aeg tagasi juba ületanud. Aga no las ma proovin. Äkki õnnestub.
Ja mul on põnev ka, sest ma ei ole blogi eales pidanud, ma ei oska siin mitte midagi teha. Kohe proovin pilte üles laadida ja linke panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar