Soomes elamumessil

Soomes elamumessidel oleme me käinud vist juba kümme aastat, nii et oleme selle ala asjatundjad. Kuna elamumesse korraldatakse alati uues kohas, oleme tänu sellele ka muidu Soomes ringi sõitnud. Sel aastal siis toimub mess Mikkelis. See on väiksem linnake Helsingist ca 250 km kirde suunas.

Anna-Liisa ja Viking Line kass

Esimesel päeval vaatasime niisama Helsingis ringi. Mina näiteks ei olnud kunagi kaljukirikusse sisse pääsenud. Ükskord, kui me üritasime, siis oli ta juba suletud. Seekord siis saime sisse ka.

Kärt on seoses oma korporatsiooniga mitmeid kordi Helsingis käinud. Tema võõrustaja Helsingis, kes on suur kohvigurmaan, viis ta kaljukiriku lähistel asuvasse kohvikusse, kus olevat Helsingi parim kohv. Käisime seal Kärdi eestvõttel siis nüüd meiegi.

See hea kohvik. Oli küll hea kohv.

Anna-Liisa ja põhjapõdra topis Helsingi tänaval

Õhtuks jõudsime Mikkeli lähedale ühte külla. Käisime jalutamas ja ehtisime endid lilledega

Sel aastal olid majad väga edevad. Terassid on hästi avarad, väga palju on klaasi. Uus trend tundus olevat terassil asuv mullivann seltskonnale. Selline vann oli pooltel majadel vist küll. 

Igal juhul käisime kõik majad läbi, kiitsime ja laitsime isekestis. Tundub, et majade osas on meil küllaltki sarnane maitse. Pilte ma ühtegi ei teinud, aga igasugu reklaamprospekte ja katalooge korjasin küll. Talvel on, mida ajaviiteks vahtida.

Anna-Liisa pakkis oma reisikoti seekord ise. Mulle jäi kuidagi mulje, et Kärt vaatas ka selle üle või abistas kuidagi, aga Soome jõudes selgus, et nii see küll polnud. Annal oli kaasas ikka väga veider riidevalik. Selline, millega ta mõned aastad tagasi kõige mustemaid töid tegi. Nüüd mahtusid need vaevalt veel selga. Nii et õpetus mulle- usalda, aga kontrolli.