Madeira või mida ma sellest veel mäletan. Päev 1 ja 2.

Madeiral käisime enne jõule nädala. Kambas olime mina, Tiit, Anna-Liisa ja Kärt.
Sellest tuli väga sportlik reis. Kõndisime ja matkasime iga päev. Loodus oli imeilus.
Esimesel päeval tegelikult suurt midagi ei toimunudki. Lendasime ja lendasime ja peale vahemaandumisi jõudsimegi lõpuks kohale. Otsisime oma hotelli üles ja tegime söögitiiru linnas. Anna-Liisa ja Kärt läksid kohe peale sööki hotelli ja magama, me Tiiduga kondasime natuke veel linnas.
Muide, Madeirale maandumine on lenduritele väga keeruline. Väidetakse koguni, et see lennuväli on raskuselt teine maailmas. No ei tea, kas see just nii hirmus on, aga maandumine ja tõusmine on seal keerulised tõesti. Pole kerge leida nii pikka juppi tasast maad.

Lennuväli. Maandumis- ja tõusurada on ehitatud sillale, mille all on veel ka autotee. Nõrganärvilistele ei soovita :)

Madeira pealinna Funchal on väga suure kõrguste vahega linn, väidetavalt lausa 1200 meetrit. See tähendas praktikas seda, et ega seal tasast maad eriti ei olnud. Tuli kogu aeg kas pressida mäest üles või üritada kuidagi alla saada.
Aga nüüd siis meie reis piltides:

See on hästi klassikaline pilt. Oleme lennujaamas ja alles hakkame minema. Ja Anna-Liisa kirjutab reisikirja. Kui palju neid selliseid reisikirju meie peres on, mis algavad ja kahjuks ka lõpevad minnes lennujaamas. Anna oma oli üks nendest!

Funchal. Olime seal nädal enne jõule ja võib öelda, et need inimesed on täiesti pöörased jõulude järele. Kogu linn on täis jõulutulesid, neid on ikka lausa arutul hulgal. Tundub, et lambikesed on puude otsas ootel läbi terve aasta. Igal juhul, ei ole paremat paika jõulutunde tekitamiseks kui Funchal!

Lisaks tuledele olid kõik kohad ehitud ka jõulusõimedega. Neid oli miniatuurseid, aga ka väga suuri (nagu hetkel pildil olev eksemplar)

Funhcal õhtupimeduses. Kogu kallakul asuv linnake säras tuledes.

Minu selja taga olev kuusk oli seest õõnes ning seal toimusid pisikesed improviseeritud kontserdid. Lisaks sai seal muidu ka ilupilte teha.

No lisaks oli parkidesse ehitatud erinevad jõulumaad. Siin on Anna end ühte "piparkoogimajja" pressinud.

Pildiklassika. Ikka sööme :) Kooke ja saiakesi saime hästi palju ja nad olid ka väga maitsvad.

Esimesel tõelisel reisipäeval võtsime plaani sõita tõstukiga Montesse. See oli kaunis
aed, mis asus mõni kilomeeter Funchalist taeva poole :) No päris otse taevasse just ei läinud see rada, aga sinnakanti küll. Monte aed oli väga ilus ja igati väärt külastamist. Üles sõitsime tõstukiga ning sõit kulges Kärdi hädaldamise saatel, kes kardab nimelt kõrgust. Pidime kõik liikumatult istuma kogu tee.
Pole ime, et seal on rahvuslik traditsioon sõita puust kelkudega mööda asfaldit alla. Selleks peab ikka järsk tänav olema, et see pisutki õnnestuks. Neil seal õnnestus see liigagi hästi. Kavatsesime ka seda liugu proovida, aga õnneks/kahjuks olid kelgumehed selleks ajaks, kui meie ükskord kohale jõudsime, juba oma kodinatega jalga lasknud. Läksime siis jalgsi samast mäest alla ja see oli karm. Jalad muutusid makaronideks juba esimesel lõigul ja ma arvasin, et mul tulevad ka varbaküüned maha.

Monte aed. Üks tuhandest fotost.

Ronaldoga. Mitte et ma temast midagi teaks, aga ka tema olla Madeiralt pärit. Nojah.

Sissi skuptuur. Käisime just suvel Viinis ja seetõttu kõnetab Sissi meid ja eriti Anna-Liisat väga. Käisime ka tema abikaasa haual. Sissi enda kirstu nägime juba Viinis. Sissi skulptuur oli kohe meie hotelli lähedal ja Anna-Liisa käis Sissit paitamas minimaalselt kaks korda päevas.

Ka Kolumbus on saarega seotud olnud. 

Oh neid poosepilte!

Jälle jõulumaa.

Ja veel...

..ja veel... 

.. ja veel...

..ja veel!

Kirik Montes

..ja surnuaed Montes. Me oleme ju teada-tuntud surnuaia hullud!

No me siin niisama kirikutrepil koera vaatamas :)

Aga nüüd Monte aeda. Lisaks väga põnevale aiale endale oli seal ka mitu samuti väga põnevat muuseumi- Aafrika kunst, kivimid jne. Meil läks mitu tundi ja ei kahetse neist ühtegi:)

Päikesepüüdjad

Allatulek oli karm. No ikka väga viltu oli see tee seal.

No ja kui me lõpuks siiski alla jõudsime ja kõhud täis sõime, siis läksime jalgade tudisedes kohe tudule. Tiit ei saanud öösel voodist väljagi, nii kangeks olid jalad jäänud!