Saaremaa

Käisime nädalavahetusel Saaremaal minipuhkusel. 
Reisikava oli seekord täiesti Tiidu koostatud ja seda oli ka tunda. Külastasime vist viit kirikut Muhu- ja Saaremaal ja lisaks ühte surnuaeda.
Kirikud sulasid lõpuks mu mälus kokku kõik enam-vähem sarnasteks Puhja kirikut meenutavateks hooneteks. Puhja kirik on minu kui puhjaka kodukirik, seetõttu võrdlen ma kõiki teisi ikka sellega. Pealegi elasime me kuni minu kooliminekuni kirikumõisas, nii et kodukirik tähendab ikka sõna otses mõttes KODUkirikut. Kohta, kus me võisime teinekord käia orelit klimberdamas ja kus me kirikuõpetaja pool ingleid värvimas käisime. 
Ainuke kirik, kuhu me seekord sisse pääsesime ja mis seetõttu ka teistest eristus, oli Pöide kirik. See oli tõeliselt vana, 13 sajandist. Saaremaa kirikud muide on paljud väga väga vanad. Mandril kirikuid hävitanud sõjad läksid Saaremaast mööda.
Pöide kirikust leiti alles hiljuti laemaal, mida hetkel taastatakse. Seda kutsutakse Pöide Jukuks ja see näeb välja selline, nagu oleks mina selle sinna maalinud.

Pöide Juku

Tundus, et sama naivistlik kunstnik oli voolinud valmis ka Kaarma kiriku sissepääsu kaunistavad näod (no tegelikult muidugi mitte!) Need olid samuti otsekui minu osavate käte alt tulnud. 

Kaarma kiriku meistriteos.

Lisaks kirikutele veetsime pikalt aega ka Angla tuulikumäel. Uurisime põhjalikult läbi nii pukk- kui ka hollandi tuulikud ja nende eripärad. Minu telefon oli seal enamuse ajast Anna-Liisa käes ja kui kellelgi on tarvis sadu pilte tuulikute tehnilistest üksikasjadest, siis minult võib neid saada. Toon siia vaid paar stiilinäidet, kuid kindel võib olla, et nende fotode põhjal teeb lebolt uue tuuliku valmis :)

Jahutoru ots

Ülekande hammasratas

Lisaks tuulikutele oli välja pandud veel vanu põllutöö masinaid, olid haned, kitsed ja kalkunid. Oli üldse üks tore koht!

Kaali kraater. Anna-Liisal on sel aastal koolis astronoomia ja see teema on hetkel väga huvitav. Nii käisime meiegi meteoriidikraatrit vaatamas. Lisaks kraatrile (tegelikult on neid ümbruskonnas pisemaid veel hulgim) oli ka väike muuseum, mis oli samuti päris põnev. Muu hulgas oli seal välja pandud hernetera suuruseid tükke meie meteoriidist, aga võrdluseks oli üks mitmekilone kamakas kusagilt Siberist.

 Surnuaedadest oli meil seekord menüüs Kudjape kalmistu. See on Eestis selles mõttes eripärane, et kuna tegemist on väga paese pinnasega, siis on paljud hauad seal maa peal. Kalmistu näeb seetõttu pisut eripärane välja, otsekui oleks seal möllanud hiiglaslikud mutid.

Öö veetsime spa-s ja järgmisel päeval tutvusime inimtühja Kurssaare vanalinnaga (mina ja Kärt) või võtsime veekeskusest viimast (Anna ja Tiit) Aga kõik koos käisime Kuressaare lossis, kus meil kõikide asjade ülevaatamiseks kulus tunde.

Kuressaare lossis. Kohe tuleb kotkas, oled tema nokas...

Miniinimesed Kuressaares. Pildistab Kärt

Ja ega me rohkem ei jõudnudki. Praamile ja õhtuks koju. Küll ainult nädalalõpp, aga ikkagi päris tore vaheldus!