Edinburg

Lennusõit kulges edukalt, nagu, nagu loota oligi. Tallinnast Stockholmi viis meid nii pisike lennuk, millisega mina täiskasvanueas küll veel sõitnud polnud. Pigem meenutas ta neid vineerist busse, milledega meid lastena kolhoosi kartuleid võtma viidi. Seistes oli mul pea täpselt vastu lage, minust pikemad käisid siis kühmus ja küürakil.  Selline siis meie uus rahvuslik lennufirma on meie uute õhulaevadega.

Anna-Liisa minilennukis

Edinburg meeldis meile kohe esimesest pilgust. Praeguseks oleme endid oma südalinna hostelis sisse seadnud ja kuna Annal oli hommikul reisiärevus sees ja ta oli hommikul kolmest üleval, siis teeme nüüd uinakut. Hiljem läheme ehk veel linna peale laiama.
Kohalikest vaatamisväärsustest oleme praeguseks tutvunud koer Bobby looga, külastanud rahvusmuuseumi- maalid ja väga soovitan ning šöönud hagginsit. See viimane on kohalik rahvusroog lamba sisikonnast ning osutus üllatavalt maitsvaks. Kõige rohkem meenutab ta meie verivorsti sisu, kuid on kõvasti vürtsikam. See oli üks päris peen söögikoht, võib-olla selleparast ta nii hea oligi.