Kes siis sel suvel Narvas ei käinud!

Sel suvel etendus Narvas Kremli Ööbikud ja see pani rahva liikuma. Kuhu sa ka sotsiaalmeedias ei vaataks, ikka on juttu Narvast.

Meiegi oleme juba mõni aasta arutanud, et peaks ikka Narva minema. Minul on Narvaga seotud hoopis teistsugused mälestused lapsepõlvest, kui me mõned korrad seal turul tomateid ja kartuleid müümas käisime. Seegi oli tore, aga turuplatsilt tol korral kaugemale ei jõudnud.
Nüüd olime turistid. Kusjuures Kremli Ööbiku etendust me vaatama ei läinudki. Aga muidu vaatasime kõik üle, mida vaatamisväärseks pidasime.
Minu selle reisi ahaa- elamuseks olid kasematid. Rääkisime, et kas läheme kasemattidesse ka, kus olevat vahva muuseum. Ma mäletan omal ajal ka Leningradist neid kasematte. Seal nimetati nii mingeid vanglaid. Ma kuidagi uduselt kujutasin ette, et ju siis punuti vangidele peentest kaseokstest mingid matid alla ja seetõttu neid kohti kasemattideks hüütaksegi. Aga see oli muidugi tõest väga kaugel.
Tegelikult on sõna kasematt hoopiski hispaania keelest ja tähendab casa + matte= varjatud maja.
Narvas on kasematid suured kindlustuskäikude süsteemid maa all. Omal ajal oli Rootsi riik need sinna ehitanud ja sellesse tohutuid summasid investeerinud. Käisime samuti nendes käikudes. Oli väga põnev ja inforohke ekskursioon ja väga vahva giid. Soovitan tuliselt kõigile, kes Narva satuvad.

Narva jõeäärne promenaad. Väga ilusasti korras, kaunis ja tundub, et rahva poolt armastatud paik. Väidetavalt olla ka Venemaale antud EL abirahasid vastaskalda korrastamiseks. See raha läks küll ilmselt kellegi taskusse, sest vastaskaldal erilist korrastamist silma ei hakanud.

Kivist lõvid Narva jõe ääres.

Aleksandri kirik Narvas- väljast...

...ja seest.

Linna valvav lõvi

Piima reklaamiv lehm

Sellel pildil on kaks Narvas olulist hoonet- paremal raekoda, mis imekombel sõja-aegse pommitamise üle elas, ja kolledzihoone, mis toob Narva uusi tuuli. Mulle meeldis kolledzihoone väga.

Punane koer

Siin algab kodumaa

Aga seal on juba naaber- Venemaa

Käisime mõistagi läbi ka Narva kindluse. Oli palju ronimist ja nägemist. Tasub käia kindlasti.

Öö veetsime Narva- Jõesuus ja hommikul käisime ka kohalikus rannas. Ei imesta sugugi, et see rand omal ajal kõrgseltskonna hulgas populaarne oli. Kui meri siin natuke jahe ei oleks, siis oleks see praegugi maailmaklassi rand. No vähemalt meie meelest küll.

Dünaamiline perepilt rannas. Tegu on eesti pikima liivarannaga ja peaaegu laulva liivaga. Rannaliiv vaikselt juba ümises.

Luidete vahel

See ongi see koht, mille järgi Narva-Jõesuu oma nime on saanud. Nimelt on siin Narva jõe suu ja teisel pool on juba Venemaa. Veel üks ahhaa- elamus mulle sellel reisil. Ma polnud kunagi mõelnud, et Narva-Jõesuu nimi ka midagi tähendab.

Kas mäletate oma lapsepõlve kooliekskursioonidest seda tanki. Aeg on mööda läinud, aga tank on ikka ootel. Tõeline nostalgialaks!

Nüüd aga tutvustan teile Sillamäed. Seegi linn on veelgi kaunimaks muutunud. Oma stalinistliku arhitektuuriga on ta põnev niigi, aga nüüd on promenaad merel avatud ja eriti edev. Vaadake ise!

Promenaadi lõpetab kaunis paviljon.

Promenaad ja mina neljal käel.

Nüüd, kui ma lõpuks soostusin kaamera eest ära tulema, näete ka promenaadi ennast :)