Loomaaias- puhas klassika

Tallinna loomaaed on meie jaoks klassika. Vähemalt korra aastas tuleb siia kindlasti sattuda. Nii ka sel aastal. Kuigi mu puhkus möödus seekord sahmerdamise tähe all, leidsime Anna ja Kärdiga ikka selle ühe vaba päeva, et lihtsalt olla ja nautida.

 

Laste loomaaed, meie iga-aastane lemmik

Kellel pole sellist pilti kas endast või enda lapsest. Peaksime tegema omaette albumi meie pere lastest erinevates vanustes, aga ikka selle sama kuju seljas. Klassika

Kõige suurem ja kõige toredam uudis meie jaoks oli, et jääkarude uus elupaik on valmis saanud. See oli super ja tundus, et ka jääkarud ise nautisid täiega. Me oleme päris mitmetes loomaaedades käinud oma reisidel, aga nii lähedale jääkarule ei ole me kusagil sattunud. Jääkaruisand Nord möllas vees otse klaasi taga. Oleksime sinna hea meelega jäänud terveks päevaks.

Nordi käpp.

Härra ennast sirutamas

No kas pole lahe!

Käisime muidugi läbi siiski kõik oma lemmikud. Anna-Liisa range nõudmine oli, et peame tingimata minema kakumäele, kuna loomaaia kaardil oli kavalalt märgitud, et seal asub ka lumekakk Hedvig. Meil oli see suvi nimelt Potteri märgi all.  Hedvigit nägime ja kasside hulgas ka Konkskäppa.
Järgmisena hakatakse uut kodu ehitama ilvestele. Anna-Liisa andis oma napist taskurahast igal juhul ka omapoolse panuse, et nende elupaik tuleks sama mõnus, kui jääkarude oma.