Reisimine ja muidu ka: Jõulu esimene püha.

Väga raske on aru saada, et kusagil on jõuluaeg. Tõsi, meie hotelli fuajees on karkassist ja valgest kangast tehtud kuusk ja papist põder selle kõrval. Ikkagi tundub siit kaugelt vaadatuna nii veider, kui loen siin erinevatest blogidest jõulustressist ja murest, kuidas kõik ikka täiuslikult valmis saada. Mida kõike just sel õhtul süüa ja sada muud muret. Meie jõime eile rõdul plastiktassidest veini ja sõime pakiviinereid. Võib ka nii.
Ainus, millest me puudust tundsime, oli pere. Tavaliselt oleme alati olnud kogu pere koos ja ka memme ja taadu. Jõuluvana on reeglina liiga hõivatud või siis häbelik ja poetab pakid kas ukse taha või kusagile mujale. Vanasti Puhjas kuulus jõulude juurde kindlasti ka kirikuskäik. Kõik oskavad ikka mingit salmi või laulu ja kui päris hästi ei tule välja, siis teised aitavad. Sellest kõigest tundsime küll puudust natuke.

Täna käisime maofarmis. Sama mees, kes oli seal kümme aastat tagasi, on ikka alles.
Hiljem ujusime meres ja et Annat mitte liiga väsitada, tulime lõunaks hotelli lõunauinakule.
Peale lõunauinakut käisime söömas ja meie Annaga jalamassaazis. Anna oli küll ainult seltsidaamina kaasas.
Õhtul istusime Annaga basseini ääres ja vaatasime musta lõunamaa ööd. Ööd on siin mustad... ja soojad nagu kissell.
Tiidul läks vesi kõrva ja ta eelistas hotellituba ja telekat. Loodame, et homseks on parem.