...ja kükitab nüüd põrandal. Täna õhtul plaanime Anna-Liisaga ta kokku pakkida. Üldiselt olen ma märganud, et mida varem pakkimisega pihta hakata ja mida suuremat kotti pakkida, seda rohkem kraami kaasa saab. Eelmine kord käisime Tais käsipagasiga, igaühel oli seljakott, ja mitte mingi matkakott, vaid pigem koolikotid. Kõik vajalik sai kaasa ja puudust millestki ei tundnud. Püüame siis ka seekord mitte liiga ahneks minna.
Ega mul täna küll veel mitte millestki kirjutada ei ole, nagu on arvatagi. Lihtsalt nii põnev, et ainult aasta aega tagasi ostsime piletid ja näed- reedel juba lendamegi. Alati, kui me Tallinnasse sõites lennujaamast mööda sõidame, tunnen ma pisikest kripeldust. Seal on peidus kõigi uute seikluste algused... Ja nüüd seekord ei sõidagi mööda, sõidame hoopis sisse! Ja lähemegi! Jehuuu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar