Veel Kreetalt

Viimastel päevadel läks ilm soojaks ja me veetsime päevad rannas. Kuna ilma alles läks ilusaks ja meie majutusasutus oli alles peaaegu tühi, siis olime meie hotelli rannas puhta valge liiva peal ainult meie kolmekesi. Seetõttu saime võtta ette tegevusi, mida muidu rahvast täis rannas väga ei teeks- harjutasime pea peal seisu ja hundirattaid (jah, ka mina seisin pea peal, kuigi vaid hetke :) )
Merevesi oli selline, nagu meil suvel. Isegi mõned inimesed olid vees, kuigi tõesti vaid mõned. 
Kojusõit võttis terve päeva. Kaks vahemaandumist nii lühikesel vahemaal on ikka liig mis liig. Edaspidi oleme targemad. Siiski saime pikal vahemaandmumisel Münhenis ka linna minna ja seal vorstikesi, praekapsast ja õlut süüa- juua. 
Üks asi, mis meile Kreetalt silma jäi, oli meeste rohkus tänaval. Näiteks kohviku külalistest tubli kolmveerand olid mehed. Meil ei ole kuigi tavapärane, et kolm-neli noort või ka keskealist meest lähevad üheskoos kohvikusse, tellivad seal endile näiteks jääkohvid ja lihtsalt istuvad ja suhtlevad omavahel. Alkoholi joomist ei näinud nende päevade jooksul küll kusagil. Minu meelest on see väga tore komme. Meie vanemad mehed ei suhtle reeglina mitte kellegagi peale oma naise. Lõunamaades istuvad vanamehed koos kas kohvikus või pargis ja nii on neil olemas ka turvavõrk, juhuks kui peaks mingi mure olema. 

Minu lapsed mänguväljakul

Üks väga tore komme, mille võiks ma meie toitlustajad üle võtta, oli tasuta vesi. Kus me ka maha ei istunud, ikka toodi suur kann või pudel vett ilma küsimata lauda.

Münhen, 

Lõpetuseks mõistatuslik kott. Tegemist on lennukis oleva oksekotiga. Me püüdsime, kuid ei suutnud välja mõelda, kes ja milleks ometi sellise sildi otsustas trükkida. Meie ei jaganud lennufirmaga omalt poolt siiski midagi.

Hania ja Rethinol

Täna sõitsime piki kallast lääne suunas ja külastasime kahte siinset suuremat linna. Imeilus päev oli.

Südamega kass

Spinalonga

Täna toimus siis meie grupiga reis Spinalonga saarele. See on väike saareke Kreeta idaosas, kus vanasti hoiti leeprahaigeid ehk pidalitõbiseid. Mina olen lugenud raamatut Saar, mis sellest ajast kirjutab ja seetõttu oli väga põnev. Ma arvan, et Kärt peab raamatu nüüd tagantjärele läbi lugema ja ma ise ka uuesti.
Meie bussitäis rahvast oli prantsuse keelne ja seetõttu rääkis giid mikrofoni prantsuse keeles ja siis meile privaatselt kogu jutu inglise keeles üle. Väga huvitav oli.
Spinalonga saar oli imeilus, kohe tõesti. Ilmselt sattusime sinna kõige ilusamal võimalikul ajal. Giidi jutu järgi on sel aastal palju sadanud. Kogu saar õitses-moonid, saialilled ja teised põllulilled. 

Teel Spinalongale

Spinalonga surnuaed- maailma ilusaim

 siit tuleb nüüd fotosari "oh ma olen siin Kreetal, joon kohvi ja vaatan mõtlikult kaugusse"

Kreeta, esmaspaeva õhtu

Kõigepealt lühiülevaade meie olmeteemadest. Selgus, et vesi oli veel peale talve lahti keeramata ja seetõttu ka kõik meie hädad. Nüüd on vesi lahti ja wc ning dušš töötavad laitmatult. Puudu on veel ainult tekk mulle, mistõttu tänase öö pean veel palakate all veetma. Isegi soojuspump on taltsutatud ja töötab nagu kulda.
Täna oli meil Heraklioni päev. Käisime seal liinibussiga. Ega me midagi väga erilist ei teinudki, ķõndisime vanalinnas ja mööda muuli kuni selle lõpuni. Muuhulgas külastasime merekindlust ja paari kirikut. Ühes neist oli isegi reliikvia - klaaskupli all pühaku pealuu.
Kõndisime päeva jooksul 15 750 sammu ja jalad on päris väsinud.
Homme läheme Spinalongale ja ülehomme Lääne-Kreetale.  Tulevad kindlasti põnevad päevad.

Sidrunid

Järg on jõudnud magustoiduni. Toidud on siin ülihead, siiani ei ole me saanud midagi, mis ei meeldiks. Portsud on ka suured ja hinnad mõistlikud 

 Meie ja meri. Meri vist ujumiseks veel ei sobi, aga homme võib-olla lükkame selle arvamuse ümber

Võitlus apelsinidega. On kohe näha,  kes peab kogu töö üksi ära tegema ja kes ainult lollitavad kogu aja. Apelsinid olid kohalikud ja imehead.

Kreeta

Kreetale läksime koos Kärdi ja Anna-Liisaga nädalaks, sest neil on koolivaheaeg. Eilse päeva lendasime, kokku kolme lennuga ja see oli päris tüütu. Õhtuks jõudsime siiski pärale ja esimest korda oma reisikorraldaja elus on tekkinud tunne, etcme valisime vist natuke vale öömaja. Häda on selles, et hooaeg ei ole vel alanud ja siin on jumala külm. Saksamaal, kus me eile vahemaandumisi tegime, oli juba suvi, aga siin oli eile õhtul küll külm. Meie majutus on linnast väljas mere ääres, aga bassein oli tühi ja meri tormine ja külm. Perenaine tuli meile vastu, paks hommikumantel dressipluusi peale tõmmatud ja oli nagu unest ärganud. Ja tuba oli külm nagu hundilaut, sel aastal polnus seal veel kedagi elanud. Tekke oli kah ainult kaks, mina olen siin praegu puuvillase voodikatte all.
Käisime ka oma koduküla vaatamas veel õhtul pimedas ja taksojuhi soovitatud söögikoht osutus väga toredaks. Saime kõhud väga täis ja lisaks maja poolt veel valiku kohalikke kooke ja kaks pitsi viina mulle ja Kärdile. Õhtul saime soojuspumba ka tööle ja toa soojaks.
Täna tundub tulevat jahe, aga päikeseline ilm. Vaatame, mida ette võtame.

See pilt on eilsest õhtust, kus me ootame, et tuba pisut soojeneks. Esialgne ootamine oli asjatu, sest me ei saanud pumpa õigesti tööle ja ta puhus ainult külma juurde. Toa juures mainiks veel ära, et wc-l ei ole ust ja vett ei saa peale tõmmata. Kasutame supipotti, millega kraanikausist vett veame. Kärt läks just dušši alla ja selgub, et sealt tuleb ainult keeva vett. Olme on meil siin põnev. Ma proovin nüüd kraani all enda pead pesta. Kärt on isegi nii ekstreemne, et tahab uut tuba küsida.

Mida veel

Meie kodulinnas oli suur veemaailm.  Oleme päris palju erinevates akvaariumites käinud, aga mingil päeval lõpuks siiski läksime ka sinna ja ei kahetse. 

Koju sõitsime uuesti Singapurist. Singapuri lennujaam on üks hinnatumaid maailmas ja ma võin oma väheste kogemuste põhjal öelda, et tõesti põhjusega. Kuna me tulime lennukiga Langkawilt, siis tegime päris pikalt Singapuri lennujaamas aega parajaks ja igav küll ei hakanud. Vastupidi, liiga vara tuli juba lennukile minna, paljud asjad jäid vaatamata ja ujuma ei jõudnud üldse. 

No ja pikk kojulend lennukiistmel- sellest me parem ei räägi.

Langkawi Wildlife Park

Me olime üldiselt üsna laisad ja iga päev kusagile minna ei viitsinud, aga ühel päeval otsustasime käia Wildlife pargis ( ma ei julge siin tõlkida- metsaelu park :) )
Läksime ilma igasuguste ootusteta, aga kohapeal selgus, et tegu on vägagi hinnatud kohaga, mis on aastaid TripAdvisoris kõrgetel kohtadel olnud. No meile ka väga meeldis.
Tegu oli tegelikult üsnagi väikese loomapargiga, aga taas kord oli see väga sõbralik asutus. Juba koos piletiga sai kaasa suure kotitäie erinevat loomatoitu. Iga looma juures oli info, kas ja millega täpselt teda toita tohib. Nagu ikka, olid inimesed ja loomad segiläbi aedikutes.

Siin me toidame linde

Siin eesleid

Jaanalinde

..okassigu..

papagoisid 

Parte

No ja siin üritame ka püütonit toita, aga püütonil oli kõht täis ja Anna-Liisa jäi sedakorda söömata


Me päris igat looma ei pildistanud ka, aga neid oli ikka päris põnevaid. Näiteks hiir-põder (mouse-deer). Väike umbes kassi suurune kapjadega näriline.
 

Langkawi saartetrip

Ühel toerdal päeval võtsime ette paaditripi erinevatele saartele. See oli taas kord üks tore päev täis kihutamist merel, erinevates randades ujumist ja erinevatel saartel dzunglis matkamist. Ühe saare südames  oli isegi suur magevee järv, kuhu me matkasime ja kus samuti ujusime.

Tingel tangel tungel
kära täis on dzungel

Mageveejärv. Mage ja veel ka kloorivaba vesi on sealkandis väga väga hinnatud. Selles ujumine on luksus ja privileeg

Rannas. Ahv juba lahkub kellegi pudeliga.

Järjekordne ujumispeatus järjekordses paradiisirannas