Veel Kreetalt

Viimastel päevadel läks ilm soojaks ja me veetsime päevad rannas. Kuna ilma alles läks ilusaks ja meie majutusasutus oli alles peaaegu tühi, siis olime meie hotelli rannas puhta valge liiva peal ainult meie kolmekesi. Seetõttu saime võtta ette tegevusi, mida muidu rahvast täis rannas väga ei teeks- harjutasime pea peal seisu ja hundirattaid (jah, ka mina seisin pea peal, kuigi vaid hetke :) )
Merevesi oli selline, nagu meil suvel. Isegi mõned inimesed olid vees, kuigi tõesti vaid mõned. 
Kojusõit võttis terve päeva. Kaks vahemaandumist nii lühikesel vahemaal on ikka liig mis liig. Edaspidi oleme targemad. Siiski saime pikal vahemaandmumisel Münhenis ka linna minna ja seal vorstikesi, praekapsast ja õlut süüa- juua. 
Üks asi, mis meile Kreetalt silma jäi, oli meeste rohkus tänaval. Näiteks kohviku külalistest tubli kolmveerand olid mehed. Meil ei ole kuigi tavapärane, et kolm-neli noort või ka keskealist meest lähevad üheskoos kohvikusse, tellivad seal endile näiteks jääkohvid ja lihtsalt istuvad ja suhtlevad omavahel. Alkoholi joomist ei näinud nende päevade jooksul küll kusagil. Minu meelest on see väga tore komme. Meie vanemad mehed ei suhtle reeglina mitte kellegagi peale oma naise. Lõunamaades istuvad vanamehed koos kas kohvikus või pargis ja nii on neil olemas ka turvavõrk, juhuks kui peaks mingi mure olema. 

Minu lapsed mänguväljakul

Üks väga tore komme, mille võiks ma meie toitlustajad üle võtta, oli tasuta vesi. Kus me ka maha ei istunud, ikka toodi suur kann või pudel vett ilma küsimata lauda.

Münhen, 

Lõpetuseks mõistatuslik kott. Tegemist on lennukis oleva oksekotiga. Me püüdsime, kuid ei suutnud välja mõelda, kes ja milleks ometi sellise sildi otsustas trükkida. Meie ei jaganud lennufirmaga omalt poolt siiski midagi.