8. Bernis

 

Lõpuks siiski jõudis Sveitsi vihm. Otsustasime seetõttu mägedes matkamisest loobuda ning külastada meist mitte väga kaugel asuvat Berni. Faktiliselt on Bern Sveitsi pealinn, aga kuna Sveits on niivõrd demokraatlik, siis mingit ametlikku pealinna ei ole.

Sveitsi demokraatiast veel. Kuna kõik arutatakse alati kõikidega läbi ja niikaua see kestab, kui on saavutatud konsensus, siis võtavad kõik muutused hullu moodi aega. Näiteks naised saavutasid seal õiguse valida alles 1971 aastal, aga mõnes kantonis veelgi hiljem. Põhjuseid selleks olnud mitu- naiste aju on meeste omast väiksem, võib juhtuda, et naised läheksid kampaaniat tegema ilma abikaasa loata, rasedana nad ju nagunii välja ei saaks tulla (?) ja kui nad osutuksid valituks, oleks see suureks alanduseks nende abikaasadele. Johhaidii, ütlen ma.

Bern on suur. Raha ja võimu lõhna on tunda igal sammul. Muu hulgas asub siin näiteks Ülemaailmne Postiliit, mis on vanuselt kolmas praegugi toimiv rahvusvaheline organisatsioon maailmas. 

Majad on suured ja ilusad. Vanalinn on ilus. Tore päev oli. Jalutasime linnas, külastasime ette juhtunud kirikuid ja tsillisime niisama. Põhimõtte pärast hüppasime mina, Kärt ja AL sisse ka Sveitsi panka. Ega me kaugele ei jõudnud, turvamehed vahtisid meid tähelepanelikult. Ametnikud istusid sentimeetripaksuste turvaklaaside taga ja pangarööv oleks vist küll aia taha läinud, kui me seda oleks üritanud. Aga väga pompöösne oli kogu interjöör.

Küllaltki lakoonilised on siinsed kirikud

Balletiteater

Siin ei saa aru, kas tegu on valitsushoonega või lossiga või lihtsalt mingi ühenduse hoonega. 

Käib kabe- , mitte malemäng.

Kas pole ilus kirik. Ristilöödud ja verise Jeesuse asemel sõbralik ja suvist aasa meenutav seinamaal. Mulle väga meeldis

Külastasime Bernis ka Paul Klee kunstimuuseumi. Paul Klee oli tuntud kunstnik ja lausa kunstiprofessor. Kui kuulus kunstnik suri, pärandas tema väimees kunstniku loomingust 690 taiest linnale. Et neid väärikalt presenteerida, projekteeriti ja ehitati spetsiaalne keskus. Selles keskuses on nüüd esitletud tema koguloomingust 40%.

No me mõtlesime, et võiksime ka sellist kaunist ja modernset kunsti vaadata, hoolimata päris kõrgest piletihinnast.

Paul Klee kunstikeskus välisvaates

Selle raha eest saime küll haledalt lüpsta. Mulle tundub, et härra Klee oli oma kunstioskustelt kusagil kahe- ja kolmeaastase vahepeal. Oma pildid oli ta reeglina joonistanud odavale pakkimispaberile ja neid oli palju. Ma üldse ei imesta, et väimees neist lahti tahtis saada, aga ma imestan vägagi, et tal tuli pähe neid linnale pakkuda. Ja kõige rohkem imestan ma linnavalitsuse idee peale neid pilte kellelegi tõsimeeli näidata ja selleks lausa maja ehitada.

Allpool on näiteks pilt "5-ne grupp" Kunstnik oli teinud neid gruppe erinevaid. Ma arvan, et joonistused pealkirjastas hiljem see sänikaelast väimeespoiss.

Siin on kunstnik joonistanud maja ja kiriku.

Mul on härra professori osas väikesed kahtlused, mis puudutavad tema diagnoosi elu lõpuperioodil. Suure osa oma joonistustest tegi ta viimasel eluaastal. Alguses mööda näitust käies olime pisut hämmeldunud, aga lõpuks, kui saal saali järel olukord ei paranenud, hakkas juba naerma ajama. Selles suhtes ei olnudki ju nii lollisti raisatud see piletiraha :)