esmaspäev, 19. august 2019

Anname jalgadele valu

Kuues päev Pariisis algas suurte plaanidega. Kavatsesime lõpuks ometi ära käia Louvres, kuhu keegi meist pole varem sattunud. Jõudsime kohale, aga uskuge või mitte, vähemalt tund aega otsisime me piletimüügi kassat ja ei leidnudki kätte. Jah, ma tean, et see on lossiplatsil, kus asub klaaspüramiid. Aga sel päeval seda seal polnud, nii uskumatu, kui see ka tundub. Üks turvamees teadis rääkida, et pileteid müüakse kusagil kaubanduskeskuses, mis asus maa all metroojaama juures. Meie seal mingit piletimüüki ei leidnud ja peale pikka otsimist ja edas-tagasi vantsimist andsime alla. Järgmisel korral, kui kunagi Pariisi satume, on jälle võimalus üritada Louvre külastust.


Klaaspüramiid on täiesti olemas nii alt kui pealt



Kuna Louvre külastus jäi ära aga kunstimuuseumi ju ikka tahaks, siis tegime kindla peale valiku ja läksime Orsay vanasse raudteejaama. Seekord oli seal ajutise näitusena Berthe Morisot. Mina olin väga vaimustuses. Püsinäitus on alati lummav ja tasub taas ja taas vaatamist, vähemalt minu meelest küll.

 Sel päeval lõppes Pariisis Tour de France jalgrattaralli. Kuigi ralli jõudis linna alles õhtuks, oli kogu kesklinn juba hommikust saadik nii totaalselt suletud, et isegi jalakäijal oli võimatu liikuda. Vantsisime edasi ja siis pool tundi jälle tagasi, et ühte tänavat ületada. 
Peale kunstielamusi oli meil plaanis minna Plantee promenaadile. Tegu on endisele raudteetammile rajatud pargiga. Park on umbes 5 kilomeetrit pikk ja nii lai, nagu üks raudteetamm ikka on. 
Tapeedipoe välisfassaad


Suvaline kohvik suvalisel tänavanurgal
 Kusagile meil kiiret ei olnud ja seetõttu me ei kasutanud metrood või bussi ja hoopis jalutasime mööda Seine kaldapealset. Nägime muuhulgas, kuidas ühel kaldapealsel inimesed tantsisid. Tantsud olid erinevates stiilides ja kuna me olime vastaskaldal, siis me ei saanud päris täpselt aru, kas tegu oli spontaanse tantsutujuga või mingi vabaõhu koolitusega. Ilmselt ikka see viimane. 
Park oli tore ja kuna raudteetamm kõrgus mitme meetri kõrgusel, siis poole pealt sealt välja ei saanud. Jalutasime lõpuni. Taas kord olid koos meiega seal ka arvukad rotid. Aiakujundajatele on kindlasti põnev väljakutse sellise pika ja kitsa pargi haljastamine. Meie arvates igal juhul oli sellega väga hästi hakkama saadud ja jalutusrada oli väga mõnus. 





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar