Disneyland

No kuidas sa käid kümne-aastasega Pariisis ja Disneylandi ei lähe. See ei sobi mitte!
Ei hoolinud meiegi pehmelt öeldes kuumast ilmast ja peaaegu avamisel olime platsis. Nii palju oli meil juba enne kodus mõistust, et me piletid internetist ära ostsime. Seega pääsesime esimesest jubedast sabast. 
Eelmisest korrast oli meile meelde jäänud õuduste maja, mis on minu jaoks kõikidest õuduste majadest parim, kus siiani käinud olin. Käisime seal nüüdki ja meeldis taas kord.
Väga lühidalt päeva kokku võttes võiks öelda, et ilm meid ei soosinud. Tegelikult oli päev üsna lähedane minu ettekujutusele põrgust- tohutu kuumus, lärm, pidevalt piiksuv agressiivne muusika, miljon inimest tunglemas sinna ja tänna nii et sammu astuda ei saa, lõputud sabad ja siis veel loksutavad karussellid, mis südame pahaks ajavad. Ainult vanakurat oma hargiga oligi veel ainult puudu. Põrgust rääkides... ma olen alati mõelnud, et huvitav, miks inimesed põrgut ja paradiisi just niimoodi ette kujutavad. Meie kliimas siin oleks ju tore peale surma ikka põrgusse sattuda- saad katla juures sooja, kümbled soojas vees- igati mõnus. Sel ajal paradiisis niiskete pilvede vahel, kogu aeg on jahe ja rõske... pole nagu väga, millest unistada. Aga nüüd siin ma sain oma nahal aru, et kristlik kultuur, kust need ettekujutused on tulnud, on ju päritki sellisest kuumusest. Tõepoolest tahaks niiskust ja jahedust, mitte tulist katelt peale elu sellises kuumuses... Sellised teoloogilised mõtisklused siis :)

Käisime kõik kolmekesi muuhulgas ka kõige jubedamatel ameerika mägedel. Sõit toimus pimedas ja laservalguses, käisime mitu tiiru üle pea ja mul läks süda pahaks. Pean uhkusega ütlema, et Anna-Liisa enam selliseid asju ei kartnud. Kasvanud on uus lõbustuspargi hunt!

Topelt ei kärise!

Mõistagi olid meil Disneylandis kaasas omad söögid-joogid. Me polnud kaugeltki mitte ainukesed, kes nii nutikad olid. Aga leidsime, et õhtuks oleme ära teeninud ühe mõnusa õhtusöögi koos kõigega, mida süda soovib. No ikka mõistlikkuse piires mõistagi :)
Mina tellisin veiseliha tartari ja see oli oivaline. Muide, tartar oli menüüs igal pool, hästi levinud toit siinkandis. Õhtusöögi lõppemisel oli ka juba päris jahe, termomeeter tänaval näitas vaid 39 kraadi sooja. Ees ootas järjekordne higine öö märja saunalina all :)

Happy hour.

Polegi enam nii palav!