Reisimine ja muidu ka: 7. Mehhiko-Merida ümbruskond

Lisaks huvitavale linnale on Merida ka hea alguspunkt paljudele päevatrippidele. Meie võtsime tänase päeva plaaniks tripi, mille käigus külastasime kolme väga erinevat cenotet ja ühte pisut väiksemat maiade pühapaika Maiapani. Seekordsed cenoted olid jälle väga põnevad. Üks neist oli väga sügav koobas, kuid mingil põhjusel oli seal valgustus ära kustutatud. Ronisime oma grupiga siis mobiilide valgusel mööda libedat koobast alla vee poole. Õnneks mingil hetkel valgustus siiski taastus ja me nägime kogu seda põnevust, kuhu me sattunud olime. Nahkhiirte koju!

Cenotedes ma pilte ei teinud. Kogu aeg kulus mõnusas vees sulistamise peale ära :)

Sõit läbi dzunglikoridoride

Kuna cenoted olid dzunglis päris kaugel üksteisest, siis sõitsime päris palju läbi kohalike asulate. See oli väga silmiavav kogemus ja minu jaoks võib-olla isegi päeva kõige huvitavam osa mõnes mõttes. Inimesed maal elavad ikka tõesti üliväga vaeselt. Ma arvan, et jalanõud on seal ikka rikkus ja jalgrattast ei maksa rääkidagi. Ma ei imestaks sugugi, kui enamus külaelanikest oma elu jooksulgi külast välja ei saaks. Ka arstiabiga pidavat maal kehvad lood olema. Ainus hoone, mis külas hoone nime võiks kanda, oli kohalik kool. Hea seegi.

Maiapani püramiid oli pisem kui Chichen Itca, aga järsk ja suur sellegipoolest. Saime sinna ka üles ronida, aga tegelikult oli see päris hirmus. Ei mingit turvalisust. Kui komistad ja alla veered, siis ega enne ei peatu, kui all. Ja ilmselt mitte enam elavana. Samuti võib keegi sinust ülevalpool veerema hakata ja kõik turistid endaga kaasa viia. Midagi sellist õnneks ei juhtunud, aga püramiidi otsast alla tulin ma käpuli ja selg ees!