Mehhiko- koju tagasi.

 Koju tagasi lendasime vana-aasta õhtul. Lennukis pakuti isegi shampust, kui Hollandi aja järgi uus aasta saabus. Me lendasime nimelt Hollandi lennufirmaga. Tagasiteel oli meil jällegi sekeldusi Amsterdami lennujaamas. Meie lend Cancunist Amsterdami hilines vist kaks tundi, sest me lihtsalt ei tõusnud Cancunis õhku. Midagi oli elektrisüsteemis häda. Igal juhul jõudsime jälle Amsterdami viimasel hetkel, kui jätkulend oli juba väljumas.  Trügisime lennukist välja ja jooksime. Ja jooksime ja jooksime ja jooksime. Amsterdami lennujaam on ikka väga suur. Vahepeal ma mõtlesin, et ma lihtsalt ei jaksa rohkem, aga ega pääsu ei olnud.

Lõpuks jõudsime meie väravasse ja mida me näeme- lennuk on ees, aga väravas ei ole enam ühtegi ametnikku. Tormasime siis ise mööda seda toru lennuki ukse juurde. Uks oli kinni! Kolkisime vastu ust ja karjusime, et laske sisse... 

Paraku aeti meid minema ja selgus, et ka Tallinna lennuk oli hilinenud ja oli alles just maandunud. Silmad häbi täis, läksime väravasse istuma ja lennukisse laskmist ootama. Selline väike ergutus peale magamata ööd.

Kokkuvõttes- meile kõigile Mehhiko väga meeldis. Või vähemalt see väike osa Mehhikost, mida meie nägime. Julgeme soovitada küll.