Jaapan 6 päev- Onsen

 

Täna lahkume juba armsaks saanud Tokyost ja sõidame oma reisi järgmisesse sihtpunkti- kuurortlinna Gerosse. Jaapanis on palju selliseid kuurorte, kus kuum vesi maa alt välja voolab. Gero on üks selliseid. Etteruttavalt võib öelda et meie mõistes SPA-s käimine tundub olevat väga popp ja näiteks meie onsenis (meie mõttes siis SPA-s) tundusime me olevat ainsad läänemaalased.

Sõit Gerosse oli huvitav. Esmalt sõitsime kuulsa jaapani kiirrongi shinkanseniga Nagoyasse ja siis sealt tavalise rongiga mööda mäe orgu Gerosse.

Tokyost Nagoyani ja hiljem sealt edasi kuni Osakani välja ei lõppenud inimasustus kordagi. Heal juhul olid majade vahel väikesed põllulapikesed. Ikka väga palju on siin rahvast kokku surutud. Eestis elamine on täielik luksus, seda peab tõdema.

Sellised on maksimumsuuruses põllud. Tundus, et kasvatatakse esmajoones meilegi tuttavaid taimi, eriti popid olid kapsad.

Shinkasen sõitis kiiresti, aga ega rongis sees seda nüüd kuidagi eriliselt tunda ei olnud. Lihtsalt kohale jõudsime kiirelt. Kui tee ääres olid mingid postid, siis tekkis nendest möödasõitmisel nagu virvendus, nii kiirelt läksid nad mööda.

Rongisõit mööda orgu mägede vahel oli imeilus. Mäed on siin võimsad.

Onsenisse jõudes pidime kõik ümber riietuma yukutadesse, mis on kimono odavam versioon.  Kogu onsenis veedetud aja kandsime neid rõivaid, lisaks veel kahe varbaga sokke ja varbavahe sandaale. Üldse oli jaapani hotellides enamasti kasutada kas yukuta või pidzaama, millega siis hotellis ringi sai liikuda. Lisaks kammid, hambaharjad ja pastad, igasugu vatitikud ja kreemid. 

See on vaade meie hotellitoa aknast. Esiplaanil on väike jalavann, kus igaüks võib kuumas vees oma jalgu leotada. 

Siin aga on meie hotellituba. Kui me õhtusöögilt tagasi tulime, oli meile tatamidele valmistatud asemed.

Onseni puhkuse juures hinnatakse kahte asja- nö.veekeskust ja lisaks õhtusööki. Meil oli tellitud eriti fäänsi õhtusöök koos wagyo lihaga. Esmalt aga külastasime basseini. Ega me väga hästi ei teadnud, kuidas see käib ja mida peab tegema. Naistele ja meestele on eraldi basseinid.

Meie Annaga võtsime lihtsalt igaks juhuks ka trikood kaasa, aga vaja neid ei läinud. Üks jaapani naine läks meie ees ja me siis tegime kõike järgi, mida tema ees tegi. Nii palju on eksimisvõimalusi :) Millal tuleb ära võtta sussid, millal sokid. Kuhu riided panna jne. 

Kui oled end paljaks võtnud, siis tuleb istuda seina äärde pingikesele ja ennast põhjalikult ära pesta. Kõik vajalik selleks on  koha peal olemas. Ebatavaliselt ebaviisakas oleks ennast seistes pesta.  Kui olime lõpuks nii puhtad nagu piimakannud, siis võisime minna kuuma basseini. Bassein oli nii sise- kui ka välisruumis. Kuna vesi oli tõesti kuum, siis meie ligunesime õues. Napilt oleks ma lausa magama jäänud sinna kuuma vette öötaevast vahtides. Esimest korda elus sain aru tünnisauna võludest. Lõpuks tulime veest välja, pea-aegu keedetutena. Järgmise seina ääres olid järgmised pingikesed, kus sai ennast hooldada. Föönid, kreemid, näohooldusvahendid, küüneviilid ja kõik muu vajalik. No ja kui me lõpuks hooldatud olime, siis oligi aeg õhtusöögile minna.

Meie õhtusöök sisaldas 12 käiku, aga me tundsime neist ära väga vähesed. Seesama wagyo liha oli üks nendest. Wagyo liha on hästi marmorjas ja ülimalt hinnatud kogu maalimas. Meie saime oma lihatükid kätte toorena ja pidime neid (vist) mingis potis keetma. Igal sööjal oli laual kaks potti, millel oli tuli all. Kuidas täpselt ja mis järjekorras kogu seda õhtusööki süüa tuli, me aru ei saanudki. Ettekandja oli pärit vist Indiast ja tema keeleoskus oli täiesti olematu. Ta ainult naeratas. Meie õhtusöök oli väga privaatne, olime kolmekesi eraldi toakeses. Seetõttu ei saanud me teiste pealt maha ka vaadata, et kuidas käituda ja mis järjekorras. Andsime oma parima igal juhul. Toidud olid huvitavad. Nii vist öeldakse, kui just väga hullusti ei meeldi :)

Pajad on tulel ja meie oleme valmis maitseelamusteks. Kaantega potikestes oli ka igas mingi üllatus varuks.

Veidi jälle vetsurindelt ka. No mida sa nende nuppude kohta arvata oskad :) Aga seda mõistagi, et üks nupp tõstab üles potikaane ja teine tõstab lisaks veel prilllaua.

Õhtul toimus hotelli ees ilutulestik. Meie ettekandja pidas seda väga oluliseks ja üritas meile mitu korda teada anda, et see toimub. Ta näitas oma käekella ja muudkui rääkis- puhh puhh. Lõpuks saime aru, mida ta öelda tahtis ja vaatasime ilutulestikku oma toa aknast.