Tokyo- 1 reisipäev

Otsustasime Jaapaniga tutvumist alustada kohe suure mürtsuga ehk siis Shibuja linnaosast ja Harajukust. Harajuku on see piirkond, kus liiguvad noored, trendikad ja nunnud. Enne veel, kui neid vaatama jõudsime, külastasime samas piirkonnas asuvat Jojongi parki. 

Mulle park väga meeldis. Eriti meeldis seal olev jaapani aed. Kokkuvõttes võib öelda, et mulle meeldisidki aiad ja loodus kõige rohkem vist. Templid muidugi ka.

Enamus vahtraid olid küll oma sügislehed juba maha visanud, aga värvi oli ikka veel küllalt! Mina oleks võinud neid aedasid imetlema jäädagi :)

Takeshita tänav. See on Harajuku kõige põhilisem tänav, mille ümber melu käib. Mitte minu maitse, peab mainima. Liiga palju lärmi, liiga palju pinisevat muusikat, liiga palju kribu-krabu. Aga kultuuri mõttes muidugi põnev.

Mänguasjapood. Selliseid poode oli väga palju, kus mingi vidina said kuulikese sees automaadist. Ja neid automaate ja kuulikesi oli palju, hullemal juhul lausa korruste kaupa.

Erinevate täidistega vahvlid on need, mida Takeshita tänaval väidetavalt kindlasti peab maitsma. Tegime seda meiegi.  Üldiselt ei ole Jaapanis kombeks tänaval kõndides midagi süüa ega juua. Kui midagi ostad, siis sealsamas kohas selle ka ära sööd. Nii sõime me ka neid vahvleid sealsamas putka juures. Mulle see komme meeldib. Pole vajagi kogu aeg midagi mugida. Kui tahad süüa, siis võtad selleks aega- istud ja sööd.

Need vahvlid näevad imeilusad välja, aga kui päris aus olla, siis mitte nii hirmus head. Vahukoor, mida seal kasutati, ei olnud ikka päris see, millega meie harjunud oleme.

Üks nunnude kleitide poodidest.

Päris palju oli näha loomakohvikuid. Meie nägime tõukasside, tavaliste kasside, aga ka näiteks öökullide või ma ei tea mis elukate (saarmad?) kohvikuid. Me neid ei külastanud. Tundus nagu pisut loomavaenulik.

See oli üks kaubanduskeskus, mida soovitati kui väga instagrammisõbralikku paika. Me instasse pilte ei postitanud, aga oleks võinud :)

Tulevane väga instagrammisõbralik suunamudija tööpostil 

Shibuja ristmik, mis on väidetavalt maailma suurima korraga ületajate arvuga, ei jätnud meile unustamatut muljet. Muidugi oli palju rahvast, aga kus seda ei oleks olnud. Shibuja linnaosa ise oli väga vahva, muuhulgas paljude fäänside kaubamajade piirkond. Sattusime näiteks ühte muusikapoodi. See oli, kui ma õigesti mäletan, seitse korrust kõrge ja sisaldas endas tõenäoliselt kogu maailma muusikat. Hiljem guugeldades sain teada, et tegu oli ikoonilise maamärgiga jne.  Tower Records Shibuya oli ta nimi. Meie Tiiduga vahtisime vinüülide korrusel, aga Anna surfas kusagil K-popi korrustel (vist?) Igal juhul lahkusime meie sisseostuta, aga Anna sai, mida otsima oli tulnud. Melomaanile igal juhul küll koht, mida külastada.

Pildil olevas kaubanduskeskuses oli muuhulgas mingi Korea ansambli reklaamikampaania ja muuhulgas ka nende pop-up pood. Kusjuures see pood oli selline, kuhu tuli külastamiseks aeg broneerida. Valvur oli uksel ja selleks päevaks enam vabu aegu boneerida võimalik ei olnud. Ebareaalne minu meelest!