Hommikul ärkasime oma tatami asemetel. Meid ootas veider hommikusöök jälle privaatruumis koos umbkeelse india noormehega. Oh küll oleks tassikest kohvi tahtnud, aga leppisime ka marineeritud redise ja hapendatud kirsiga. Noormees oli ikka veel ilutulestiku pärast ärevil ja üritas uurida, et kas me ikka nägime puhh-puhh. Näitasime tõstetud pöidlaid ja andsime märku, et olime ilutulestikust igati vaimustuses.
Rong viis meid jälle mööda kaunist mäeorgu Nagoyasse ja sealt juba kiirrong Kyotosse edasi. Pisut kohvritega seiklemist ja olimegi oma järjekordses öömajas. Siia jääme nüüd järgmiseks kolmeks ööks. Anna jäi hotelli, aga meie Tiiduga tegime õhtul juba esmatutvuse linnaga. Gion ehk vanalinn asus meist jalgsikäigu kaugusel ja seal me siis ringi jalutasimegi. Ma olen aastaid tagasi lugenud valge sarja raamatut Geisha memuaarid. Mulle väga meeldis ja soovitan lugeda kõigil :) Selle tegevus toimuski just siin. Nii põnev!
 |
| Vanad majad kanali kaldal. |
 |
| Samas- kõik sõltub vaatenurgast. Needsamad majad natuke kaugemalt pildistatud. Jaapanlased ei ole meie mõistes suured muinsuskaitse fännid. Üsna julgelt lõhutakse vanu maju ja ehitatakse uusi läbisegi vanadega. Tegelikult mulle meeldiks, kui neid korterelamuid ei oleks seal ajaloolises linnasüdames, aga noh. |
 |
| Tokyos ei olnud väga palju jalgrattaid, mis on ka loogiline. Linn on selleks liiga suur. Aga Kyotos ja hiljem ka Osakas oli jalgrattaid tõesti palju. Majadel olid lausa jalgratta parklad. Samas tõukse praktiliselt ei näinudki. Äkki on nad keelatud? |
 |
| Tiit õhtustel Kyoto tänavatel. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar