kolmapäev, 6. detsember 2017

Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!

Käisime Riias vaatamas Verdi ooperit Nabucco. Seltskonnas olime siis seekord mina, Tiit, Anna-Liisa ja Kärt.
Kuna ooper oli nelja vaatusega, siis oli meil tegelikult natuke mure, et kuidas Anna-Liisa selle ära kannatab. Tiit ostis piletid ja ta oli niipalju ego, et mina ja Tiit istusime parteris, aga Anna-Liisa ja Kärt kolmandal rõdul. Ehk siis Anna-Liisa võimalik nihelemine ei saa meid mitte kuidagi segada.

Etteruttavalt võib öelda, et see mure oli täiesti asjatu. Ooper meeldis meile kõigile üliväga.
Minu meelest möödusid need neli vaatust nagu üksainus silmapilk. Tiit arvas, et see on kõige ilusam asi, mida ta elu jooksul on kuulnud. Ka tüdrukud olid väga vaimustuses. Kärt rääkis, et Anna-Liisa isegi ei toetanud selga seljatoele, nii huvitav oli tal.

Riia linn oli ilus nagu alati. Samal nädalavahetusel algas ka advendiaeg, nii et kõik oli pidurüüs.
Käisime meiegi jõuluturul ja vanalinnas, restoranis söömas ja kohvikus maiustamas. Õnneks oli meie ööbimiskoht ka kohe vanalinnas.


Ooperimajast paar edevusepilti ikka ka. Meie olime Riia ooperiteatris esimest korda. Esimesel vaheajal, kui tahtsime oma lapsekesi kolmandale rõdule vaatama minna, ei leidnudki me Tiiduga sellist treppi, mida mööda sinna pääseks. Ometi inimesed seal olid ja see andis meilegi lootust. Teisel vaheajal võtsime asja süsteemselt käsile ja leidsimegi õige tee. Muide, ka garderoobid on igal tasandil eraldi.



Teisel päeval saime täidetud ühe eesmärgi, mis meil Riias juba ammu plaanis on olnud. Nimelt pääsesime lõpuks ometi Läti Rahvuslikku Kunstimuuseumi.
See läks remonti siis, kui Anna-Liisa oli meil alles käruga kaasas. Eelmisel aastal kuulis Tiit kusagilt, et nüüd on avatud. Kui me käisime talvel Kärdil lennukil vastas, siis oli meil kindel plaan muuseumis ära käia, kuid selgus, et kuuldused olid ennatlikud ja muuseum ikka kinni.
No ja nüüd siis lõpuks!
Väga ilus oli ja kindlasti tasub käimist. Meie Kumu on ehk uhkem ja moodsam, aga kunsti osas ei jää lätlased meile küll kuidagi alla.



Üks teadmine veel, millele me selle nädalavahetuse tripiga kinnitust saime. Talvel ei ole ikka mingit mõtet külmale maale reisida. Kogu aeg on külm ja kõle. Kõnnid, pea maas kiirel sammul ühest siseruumist teise. Enam kui pool reisi mõnust jääb niimoodi ju olemata!
Igal juhul meie jäime seekord oma nädalavahetusega küll väga rahule. Kusagile polnud kiiret, kõik oli ilus ja hea. Ainult salli oleks võinud kaasa võtta!

Veel suvemälestusi

Monument tühisusele. Tühised inimesed teatavasti elavad Kolga-Jaanis. Seal on neile siis ka monument.



Sõbralikud...

Rõõmsad....

... ja tigedad reisisellid