Jaapan 15 päev- Osaka ja kojuminek

Jaapani keel on selles suhtes väga huvitav, et iga tegevuse kohta on oma spetsiaalne sõna.  Näiteks hanami tähendab kirsiõite vaatamist. Hatsumode tähendab aga uue aasta esimesel päeval templi külastamist. Osakas on kõige populaarsemaks templiks uue aasta hommikul Sumiyoshi Taisha. See asus küll kesklinnast kaugemal, aga kombed on kombed!

Selgus, et meil ei ole hirmugi teelt eksida, sest koos meiega suundusid templi poole tõelised inimjõed. Bussidega oli kohale toodud politseinikke, kes liiklust suunasid ja seda massi üle tänava aitasid.

Pühamule oli aasta esimene päev tõeline rahapäev. Igaüks ostis endale uue amuleti. Amulette oli igaks võimalikuks otstarbeks alustades üldise õnnega ja lõpetades näiteks hea kalasaagiga. Meie oleme nüüd ka amulettide omanikud, välja arvatud Tiit. Tema jäi umbusklikuks ja raha välja ei käinud.

Igaüks, kes templisse tuli, viskas templi ette ka väikese annetuse. Sinna oli lausa linad maha pandud ja aeg-ajalt kraabiti suuremad summad kokku. Aga selle lina peal oli ka paberrahasid ja lausa rahapakke.  Lisaks lehvisid kõikjal lipud, mida jälle raha eest sai enda hea õnne nimel lasta püstitada. Usuga on siinmail ikka hoopis teised suhted kui meil.

Pargis oli liuväli ja Anna lustis seal tunnikese. Siinsed inimesed vist väga palju ei uisuta, sest Anna oli kindlasti kogu liuvälja parim uisutaja. Aga hoiatussilt oli jääle minekul muidugi küll, et jää võib libe olla.

Õhtul sõime parajasti suppi enne lennukile minekut, kui kogesime maavärinat. See ei olnud mingi õrn võdin, vaid 7,6 magnituudine värin meist 85 km kaugusel. Olime parajasti üheksandal korrusel, kui kogu ruum kõikuma hakkas. Lambid kõikusid nii tugevasti, et jäigalt lae küljes olev lamp meie laua kohal murdus lahti ja ähvardas alla kukkuda. Personal tuli paanikas meid lambi alt ära ajama. Muidu olid kohalikud rahulikud ja see rahustas natuke meid ka, et ju siis pole hullu. Üheksandal korrusel on tegelikult päris abitu tunne, kuhu sa siin ikka jooksed. Õnneks läks kõik hästi ja Osakas ükski maja kokku ei kukkunud. Epitsentrile lähemal oli küll purustusi ka olnud. Hirmsad asjad on need maavärinad!

Lennuk, millega me koju tulime, oli pooltühi ja me saime igaüks kolmese pingi magamiseks. Ülimõnus.

Jaapan meeldis meile kõigile ja ma üldse ei välista, et siia veel kunagi tagasi satun.

Jaapan 14. päev- aasta viimane päev Osaka

Linna tagahoovid. Täis juhtmeid ja torusid. See oli otsetee meie hotelli. Kõndisime siin ka õhtupimeduses ja mitte kordagi ei tundnud, et kuidagi ohtlik oleks olnud.

Lähemegi laevatripile. Ilus värviline laev oli.

Siin ma üritasin tabada pilvi kõrghoone peegeldusel. Ikka kunstfotograaf, mis siin kosta!

Veel linnavaateid jõelt

Kuchu observatory ehk Umeda Sky Building on kõrghoone. See koosneb kahest hoonest, mis on 173 meetrit kõrged ja omavahel ühendatud. Mul ei olegi praegu korralikku pilt panna sellest hoonest. Üles sõitsime klaasliftis ja see oli päris lahe.  

Meie ja õhtune Osaka

Istusime pimeneva linna kohal ja vaatasime, kuidas vana aasta kaob ja annab uuele teed. Sel ajal kui meil siin uus aasta saabus, oli Eestis alles päev ja kell alles 5. 7 tundi on ajavahe.

See on Umeda Sky Building altvaates.

Mõtlesime, et teeme ühe toreda vana-aasta ärasaatmise piduliku õhtusöögiga. Kahjuks oli see koht, mida me plaanisime, kinni. Selleks ajaks olid kõik teised kohad ka juba hõivatud ja nii lõpetasime me oma piduliku õhtusöögi ühe pisikese söögikoha ukse taga õllekastide peal oleva õuelaua taga. Õhtusöök oli sellest hoolimata igati maitsev ja tore. Jaapanis on kombeks vana-aasta õhtul nuudleid süüa. Mida pikemad nuudlid, seda rohkem õnne järgmisel aastal tuleb. No igaüks võib näha et minul ja Annal küll õnnest puudust ei tule!

Läksime kella kaheteistkümneks kõige rahvarohkemale tänavale, kus eelmisel päeval isegi liikuda ei mahtunud hästi. Lootsime näha võimast ilutulestikku ja hommikuni pidusteda. Paraku olime me täiesti inimtühjal ja vaiksel tänaval vaat et ainukesed inimesed. Kirjutati küll, et jaapanlased vaatavad vana-aasta õhtul telekat, aga et kohe nii vaikne on, seda poleks uskunudki. No me läksime ka siis magama.

 

Jaapan 13 päev- Osaka

Osakas ööbisime kohe kesklinnas turu kõrval. Hommikusööki meil seekord hotelli hinnas ei olnud. See oli aga päris vahva sest leidsime turult ühe hommikusöögi koha, kus pakuti täitsa lääne stiilis toitu. Käisime seal kõik Osakas viibimise hommikud ja nautisime täiega.

Ma tegin selle pildi lihtsalt selleks, et juhtida tähelepanu kontrastidele. See vana tareke kõrghoone kõrval on nagu ühest hoopis teisest maailmast pärit.

Osaka kindlus on koht, mida esimeses järjekorras soovitatakse külastada. Meil kahjuks ei vedanud. Aasta lõpu puhul oli loss suletud ja me pidime piirduma lossiaiaga ja lossi välisvaatega. Aga tore oli ikka.

Sellisest väravast nii lihtsalt ikka sisse ei murra!

Siin see loss täies oma ilus peesitabki päikese paistel. Ilmad olid üldse väga ilusad kogu meie reisi jooksul- karged, aga hästi päikeselised.

Tahtsime minna paadiga jõele sõitma, aga jalutasime mööda jõe kallast mis me jalutasime, paadi peatust sel päeval ei leidnudki. Sellest ei olnud hullu, niisama oli ka tore kõndida ja järgmisel päeval tegime paadisõidu ka ikkagi ära.

Top sights in Osaka annab esimese kolme soovitusena:

1. Universal Studios Japan

2. Osaka Castle

3. Kuchu Teien Observatory.

Universalisse tahtis minna ainult Anna. Aga temal oli ka sinna nõme minna, kui ei ole kellegagi koos lõbustustel sõita. Tundsime Mammust puudust. Nii jäi Anna otsusel sinna minemata. 

Osaka Castle oli suletud, aga nii palju kui võimalik, käisime ja nägime ikkagi ära.

Kuchu Teien Observatory- see on meil homme plaanis.

Päike ja tassike kohvi pargis- mida veel puhkuselt oodata!

Tiit sööb mingit järjekordset tänavatoitu. Polnud just kõige parem :)

Õhtune kesklinn. Rahvast oli murdu. Jälle- mis siis veel aprillis siin toimub:)

 

Jaapan 12 päev- palvused ja Osaka

Varahommikul ärkasime oma külmas kambrikeses, et endid palvusele sättida. Meie petrooleumipuhur oli öösel ära kustunud ja tuba oli ikka päris külm. Vahemärkusena- ööbisime jaapanis viies erinevas kohas ja kõikides neis olid magamiseks suletekid. Nii ka siin. Nii mõnus ja soe.

Palvus toimus täiesti kütmata ruumis. Õnneks oli seal soojuskiirgur ja mina sättisin ennast täiesti ebaviisakalt kohe selle kõrvale. Tiit ja Anna külmetasid viisakate inimestena kusagil tagaridades.

Palvus kestis päris pikka aega ja peale seda kutsus munk meid nii öelda altari tagaruumidesse vaatama. Nägime pühasid esemeid.

Palvusele järgnes hommikusöök, seekord koos kogu kloostrirahvaga. Olime nii unised ja külm oli ka, nii et pilte me üldse ei teinud. Tiit lebas jälle toidulaua juures ja temast võttis eeskuju üks teinegi paindumatu kuju.  Kui kõhud täis, läksime oma kambrisse tagasi. Vahepeal oli keegi hoolas munk meie voodid juba kappi rullinud. Meie Annaga olime nii unised, et ronisime tekkide alla tagasi ja magasime kuni kloostrist lahkumiseni kell kümme.

Tiit väidetavalt jalutas mägedes selle ajani.

Osaka tundub olevat väga tore linn. Mul ei olnud tegelikut Osaka osas suuremaid ootusi. Külastasime kohalikku akvaariumi. Seda peetakse üheks maailma parimaks. Muude elukate hulgas olid seal ka vaalhaid. Tore oli.

Sõitsime 112 meetri kõrgusel vaaterattal. Ilusad vaated olid.

Õhtust sõime kohas, kus meile toodi toore liha tükid ja laua keskel oli sisseehitatud gaasipõleti. Seal me siis oma toitu praadisime. 

Meil müüakse ka vist selliseid jalanõusid. Siin on saadaval ka jalanõudega sobivad sokid, samuti kahe varbaga. Minu arust ebamugavad :)