Jaapan 15 päev- Osaka ja kojuminek

Jaapani keel on selles suhtes väga huvitav, et iga tegevuse kohta on oma spetsiaalne sõna.  Näiteks hanami tähendab kirsiõite vaatamist. Hatsumode tähendab aga uue aasta esimesel päeval templi külastamist. Osakas on kõige populaarsemaks templiks uue aasta hommikul Sumiyoshi Taisha. See asus küll kesklinnast kaugemal, aga kombed on kombed!

Selgus, et meil ei ole hirmugi teelt eksida, sest koos meiega suundusid templi poole tõelised inimjõed. Bussidega oli kohale toodud politseinikke, kes liiklust suunasid ja seda massi üle tänava aitasid.

Pühamule oli aasta esimene päev tõeline rahapäev. Igaüks ostis endale uue amuleti. Amulette oli igaks võimalikuks otstarbeks alustades üldise õnnega ja lõpetades näiteks hea kalasaagiga. Meie oleme nüüd ka amulettide omanikud, välja arvatud Tiit. Tema jäi umbusklikuks ja raha välja ei käinud.

Igaüks, kes templisse tuli, viskas templi ette ka väikese annetuse. Sinna oli lausa linad maha pandud ja aeg-ajalt kraabiti suuremad summad kokku. Aga selle lina peal oli ka paberrahasid ja lausa rahapakke.  Lisaks lehvisid kõikjal lipud, mida jälle raha eest sai enda hea õnne nimel lasta püstitada. Usuga on siinmail ikka hoopis teised suhted kui meil.

Pargis oli liuväli ja Anna lustis seal tunnikese. Siinsed inimesed vist väga palju ei uisuta, sest Anna oli kindlasti kogu liuvälja parim uisutaja. Aga hoiatussilt oli jääle minekul muidugi küll, et jää võib libe olla.

Õhtul sõime parajasti suppi enne lennukile minekut, kui kogesime maavärinat. See ei olnud mingi õrn võdin, vaid 7,6 magnituudine värin meist 85 km kaugusel. Olime parajasti üheksandal korrusel, kui kogu ruum kõikuma hakkas. Lambid kõikusid nii tugevasti, et jäigalt lae küljes olev lamp meie laua kohal murdus lahti ja ähvardas alla kukkuda. Personal tuli paanikas meid lambi alt ära ajama. Muidu olid kohalikud rahulikud ja see rahustas natuke meid ka, et ju siis pole hullu. Üheksandal korrusel on tegelikult päris abitu tunne, kuhu sa siin ikka jooksed. Õnneks läks kõik hästi ja Osakas ükski maja kokku ei kukkunud. Epitsentrile lähemal oli küll purustusi ka olnud. Hirmsad asjad on need maavärinad!

Lennuk, millega me koju tulime, oli pooltühi ja me saime igaüks kolmese pingi magamiseks. Ülimõnus.

Jaapan meeldis meile kõigile ja ma üldse ei välista, et siia veel kunagi tagasi satun.