2. Mehhiko- Puerto Morelos.

Tänase päeva eesmärk oli külastada lähedalolevaid cenotesid. Cenoted olid ajendiks, et me üldse Mehhiko reisile mõtlema hakkasime. Nägin kusagil internetis pilte cenotedest ja see tundus mulle tõeliselt ilus. 

Yukutani poolsaar on lubjarikka pinnasega. Aja jooksul on vesi sinna uuristanud suuri koopaid ja käike, mis on osaliselt veega täidetud. Neid veega täidetud auke/koopaid nimetataksegi cenotedeks.

Meie külastasime tänasel päeval kahte erinevat cenotet. 

Salaukseke meie hotellis

Tänase päeva ja ühtlasi kogu elu esimene cenote.

Siin ei oska cenotet leida, aga tegelikult on koopa auk juba paista.

Vaade ülevalt...

... ja alt.

Kogu tripp oli muidugi terve päev meelelahutust. Kogu grupp sai sõita kõrgseiklusrajal, siis ujuda cenotes, järgnes sõit ATV-dega läbi dzungli teise cenote juurde, seal ujumine, tagasisõit ja lõpuks veel lõunasöök. Grupp oli väga vahva, mitte liiga suur ja päeva peale saime päris sõpradeks.

Kahjuks ei ole mul ülejäänud päevast pilte tehtud, aga peate mind uskuma, et kõik oli väga ilus ja põnev.

Cenoted on väga erinevad. Esimene oli koobas, aga teine oli sügav lahtine auk. Siin oli võimalik teha väga kõrgeid vettehüppeid, kellel julgust jagus. Üle cenote jooksis köis, mida mööda sai rullikutel puupulga küljes rippudes sõita ja augu keskel tuli siis pulgast lahti lasta ja vette kukkuda. Tiit ja Anna hüppasid, mina ronisin trepist nagu pensionär.

Muide, osad cenoted on vägagi sügavad ja nendes saab sukelduda. Näiteks selles teises cenotes kerkisid ühtäkki ei tea kust veepinnale kolm akvalangisti. See pidavat olema ainult väga kogenud sukeldujate pärusmaa, kuna vee all on pikad koobastikud, kuhu võib ka kinni jääda ja kust häda korral pole võimalik pinnale tõusta.

Cenotedest veel niipalju, et ilmselt kõik nad pole sugugi avastatud. Dzungel on siinmail ikka tõeliselt tihe ja niisama sinna sisse ei pääse. Ja mõne cenote sissepääs võib olla ainult pisike auguke, mille all on tohutu koobas. Leia siis selline kätte.

Õhtul käisime taas kord söömas ning vaatasime rannas tormilinde...või jumal ise teab, mis linde.

Imekaunid linnud. Me nimetasime nad tormilindudeks, ehk on tõsi.

Suvaline melu linnapargis.

Jälle see jube kalaäkis :)

Päris maitsev toit :)

1. Mehhiko

 Esmalt pean ütlema, niikaua kui see veel meeles on, et teisele poole maakera lendamine on ikka päris karm kogemus. Esmalt muidugi ajavahe.  Lendasime seekord lääne poole ja ajavahe on Eestiga 7 tundi. Koos kahe vahemaandumise ja kolme lennuga jõudsime hotelli kohaliku aja järgi umbes kümneks ohtul. Eestis oli selleks ajaks kell juba viis hommikul ja meie olime täpselt 24 tundi teel olnud. Seevastu öösel kell kolm oli uni järsku kadunud, sest Eestis oli kell ju juba kümme. Praegu on esimese puhkusepäeva õhtu kell kuus ja jube raske on ärkvel püsida.  Ja lennureisi üle kaeveldes juhtus veel nii, et meie esimene lend Tallinnast hilines tund aega ja see tähendas seda, et Amsterdamis jooksime elu eest läbi ilgelt suure lennujaama ja jõudsime tõesti viimasel hetkel.

Puerto Morelos oli väike kaluriküla mitte kaugel Cancunist. Cancun on koht, kuhu maanduvad kõik puhkusehuviliste lennukid. USA-st on siia puhkama minek lähem kui meil Türki. Hinnad on ka nende jaoks soodsad. See tähendab seda, et Cancun on üks suur puhkusetööstus, kus kõik on võimalikult sarnane  USA-ga. Meiesugused üritavad sealt kiirelt jalga lasta. Kuna me maandusime õhtul, siis tegime sellise väljamineku, et tellisime hotellist takso vastu. Ja targasti tegime.

Puerto Morelose lähedal on nii imekaunis valge liivaga inimtühi rand kui ka väga palju cenotesid. 

Siin on väidetavalt maailma suuruselt teine korallriff. Käisime täna seal snorgeldamistripil. Riff oli toesti imeilus ja nägime palju kalu. Snorgeldamine ei olnud niisama hulpimine, vaid meil oli giid ees ja pidime grupis tema jarel püsima. Lestad anti meile jalga ja me ujusime oma grupiga ikka paris pika maa maha. Jalad olid täiega väsinud, kui lõpetasime.

Saime ka oma esimesed mehhiko toiduelamused kätte.

Kalaäkis, mis meile erinevatel põhjustel ei meeldinud. Tiitu häiris koriander ja minu jaoks oli kuidagi hapu. Aga vaadake portsu suurust- kas pole mitte hiiglaslik!

Sadamas laevade vahel ujuvad pelikanid, nagu meil pardid. Rannas lendas üle meie ka pelikanide parv. Väga veidrad linnud oma hiigelnokkadega

Hommikused esmamuljed hotellist. 

Pikk valge liivaga inimtühi rand sooja mere ääres. Tõeline luksus.

Siin me praegu istume Annaga

Ega siin igal pool niisama ringi lonkida ei tasu. Selline silt oli teel meie rannakülla ühe mangroovivõsa juures. Krokusid endid õnneks ei kohanud.