laupäev, 17. detsember 2022

2. Mehhiko- Puerto Morelos.

Tänase päeva eesmärk oli külastada lähedalolevaid cenotesid. Cenoted olid ajendiks, et me üldse Mehhiko reisile mõtlema hakkasime. Nägin kusagil internetis pilte cenotedest ja see tundus mulle tõeliselt ilus. 

Yukutani poolsaar on lubjarikka pinnasega. Aja jooksul on vesi sinna uuristanud suuri koopaid ja käike, mis on osaliselt veega täidetud. Neid veega täidetud auke/koopaid nimetataksegi cenotedeks.


Meie külastasime tänasel päeval kahte erinevat cenotet. 


Salaukseke meie hotellis




Tänase päeva ja ühtlasi kogu elu esimene cenote.



















Siin ei oska cenotet leida, aga tegelikult on koopa auk juba paista.
Vaade ülevalt...

... ja alt.


Kogu tripp oli muidugi terve päev meelelahutust. Kogu grupp sai sõita kõrgseiklusrajal, siis ujuda cenotes, järgnes sõit ATV-dega läbi dzungli teise cenote juurde, seal ujumine, tagasisõit ja lõpuks veel lõunasöök. Grupp oli väga vahva, mitte liiga suur ja päeva peale saime päris sõpradeks.
Kahjuks ei ole mul ülejäänud päevast pilte tehtud, aga peate mind uskuma, et kõik oli väga ilus ja põnev.
Cenoted on väga erinevad. Esimene oli koobas, aga teine oli sügav lahtine auk. Siin oli võimalik teha väga kõrgeid vettehüppeid, kellel julgust jagus. Üle cenote jooksis köis, mida mööda sai rullikutel puupulga küljes rippudes sõita ja augu keskel tuli siis pulgast lahti lasta ja vette kukkuda. Tiit ja Anna hüppasid, mina ronisin trepist nagu pensionär.
Muide, osad cenoted on vägagi sügavad ja nendes saab sukelduda. Näiteks selles teises cenotes kerkisid ühtäkki ei tea kust veepinnale kolm akvalangisti. See pidavat olema ainult väga kogenud sukeldujate pärusmaa, kuna vee all on pikad koobastikud, kuhu võib ka kinni jääda ja kust häda korral pole võimalik pinnale tõusta.

Cenotedest veel niipalju, et ilmselt kõik nad pole sugugi avastatud. Dzungel on siinmail ikka tõeliselt tihe ja niisama sinna sisse ei pääse. Ja mõne cenote sissepääs võib olla ainult pisike auguke, mille all on tohutu koobas. Leia siis selline kätte.

Õhtul käisime taas kord söömas ning vaatasime rannas tormilinde...või jumal ise teab, mis linde.







Imekaunid linnud. Me nimetasime nad tormilindudeks, ehk on tõsi.



Suvaline melu linnapargis.



Jälle see jube kalaäkis :)

Päris maitsev toit :)












































Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar