neljapäev, 5. august 2021

Soome- aasta suurim reis



 

Koroona aeg on minu jaoks kulgenud lainetena, nagu koroona isegi. Eelmisel talvel, kui kõik oli hangunud, istusime koos Anna-Liisaga kodus ja tegime kumbki oma tööd. Poes käisin silmad maas ja mask ninal ning tasapisi muutusin lausa inimpelglikuks. Suvi andis natuke nagu lootust. Meie käisime eelmisel suvel seal, kus kõik teisedki eestlased, ehk siis Lätis ja Leedus. See oli päris tore reis. Tegelikult oli meil plaanis minna Norra, aga see plaan mõistagi luhtus.
Sel aastal plaanisime taas kord Norrat kuni selleni välja, et marsruut oli paigas ja ka öömajad juba bronnitud. Aga nüüd augustis, kui lõpuks puhkus saabuma hakkab, tundub kolmas koroonalaine maailmas ja meil ka kõrgust koguvat. Seega andsime taas Norra osas alla. Ma enam varsti ei tahagi sinna minna, sest mõttes olen ma seal ikka väga põhjalikult juba käinud. Või siis teise variandina võin vabalt Norra reise hakata korraldama. Ma usun, et annan nii mõnelegi reisikorraldajale silmad ette, vähemalt Norra osas küll.
No lisaks Norra reisile plaanisime teha ka väikese treti Soome- teadagi elamumessile. Sellest siis kujuneski meie aasta sündmus paraku.
Mina, Kärt ja Anna-Liisa läksime juba reedel Helsingisse ja hängisime seal terve päeva mõnusasti ringi. Laupäeva hommikul liitusid meiega Mammu ja Tiit. Terve päeva käisime messil.

Pisut messist ka. Kuna me oleme aastaid ja aastaid nendel messidel käinud, siis on päris huvitav vaadata, kuidas trendid muutuvad ja arenevad. Mõni aasta tagasi oli näiteks väga palju pandud rõhku vannitubadele, mis kindlasti sisaldasid ka vanni. Nüüd on see trend kadumas. Vanni nägi kindlasti vähem kui pooltes majades. Uus trend, mis on jõuliselt tulnud, on kodukontorid ja arvutitöökohad kodus. Eks see ole seoses koroonaga ka väga loogiline.  Majad on läinud väiksemaks. Üle 200 ruutmeetri oli minu meelest seekord kogu messialal ainult üks maja.  Minu lemmikmaja mõistagi :)
Jätkuvalt on hästi palju terasse ja talveaedu. Kortermajades on kogukonnaalad, ühised saunad ja katuseterassid, mõistagi ka pesumajad. Vanade inimeste elu tundub Soomes inimväärsem, igal aastal on messi raames välja ehitatud ka nii öelda vanadekodu. Ainult et minu jaoks tähendab vanadekodu ikka veel jubedat kusehaisulist paika, kuhu minnakse siis, kui tõesti enam pääsu pole. Seal nii ei ole. Vanadekodu on ikka kodu mis kodu, kus eakat inimest lihtsalt ehk pisut toetatakse. Võib-olla on meil ka juba nii, ma väga kursis ei ole nende teemadega tegelikult. 

 Pühapäeval läks pere lahku- Mammu ja Anna-Liisa olid terve päeva lõbustuspargis ja väga rahul sellega. Sel korral olid nad vist julguse poolest enam-vähem võrdsed, osad sõidud jäid veel tulevikku, sel aastal tundusid veel liiga koledad mõlemale :) Pargi avamisel olid nad platsis, aga aega jäi ikka väheks. Järgmine kord tasub planeerida Helsingis lõbustuspargile kaks päeva, nii et saab kohe sulgemiseni seal tiirutada ja vajaduse korral siis veel järgmisel päeval ka. Piletiga on seal nii, et kui ikka ühe päevaga veel isu ära ei saa, siis suhteliselt väikese hinnaga saab kohe järgmise päeva pileti juurde osta.

Nautimas
Lõbustuspark. Kas ikka tundubki nii lõbus??
 
Mina, Tiit ja Kärt aga külastasime Suomenlinna merekindlust. Jäime samuti oma päevaga väga rahule. Õnneks soosis meid ka ilm.





See on üks padi poes, mida Anna-Liisa omalt poolt pisut disainis :)



Helsingi on silmapiiril
Kas poleks tore sellisel saarel suve (või siis ühte õhtut) veeta. Tegelikult on seal ilmselt jube tuuline kogu aeg... või siis on lihtsalt viinamarjad hapud

Valgepõsklagled kindlusesaarel. Väga julged ja enesekindlad linnud, kes teavad täpselt, kes on saarel peremees

Varjuline nurgake kindlusesaarel

Saar on vist seest üleni õõnes ja kaitserajatisi täis.









Koduteel. Meie raamatusõber tsillimas