esmaspäev, 13. juuli 2026

Soome elamumess 2026

 Käisime taas kord Soomes elamumessil. Seekord toimus see Tampere lähistel. Sõitsime hommikul kohale ja kohe messile. Kambas olid seekord mina, Tiit, Anna-Liisa ja Mammu. Kärt oma perega plaanib messi külastada augustis ja see on ühtlasi Hanna esimene välisreis :) 

Messist ka natuke- kõik on ilus ja tore, aga liiga turvaline. Liiga tavalised ja väikesed ja mõistlikud olid kõik majad. Sellist vau maja üldse ei olnudki sel aastal ja sellest oli kahju. 

Meil oli erihuvi sel aastal terassi materjal, kuna meie puidust terass elab oma viimaseid päevi/aastaid ja ilmselt peame tuleval suvel uue terassi rajama. Tiit on kahevahel, kas teha see uuesti puidust või hoopis komposiitmaterjalist. Soomes oli sel aastal väga valdav ikkagi puidust terass, nii et ilmselt õpime parematelt ja teeme ka puitterassi taas.

Teise päeva jalutasime Tamperes ja käisime Mammu soovil muumide muuseumis. See oli täitsa tore. Lisaks käisime Helsingis disaini- ja arhitektuurimuuseumis. See oli pigem nii ja naa külastus. Mammu loobus kalli piletihinna tõttu. Meie ei loobunud, aga parajasti oli seal ajutine näitus "Põgenemine Muumiorgu", nii et saime samal päeval kaks annust muumisid, mida oli pisut liiga palju.  Lisaks oli näitus Aalto disainist, mis oli tore. Eriti, kuna Aalto looming võeti just UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kolmas näitus oli ühest punk moeloojast, kes polnud vist ei mees ega naine, aga kes tegi väga põnevat kootud moodi. 

Tamperes käisime ka aianduspoes, mis osutus kõike müüvaks poeks. Naljakas on see, et Soomes, kus keskmine palk hetkel on ca 4270 eurot, on isegi taimed odavamad kui meil Eestis. Sama käib ka toidu ja majapidamistarvete kohta. Peame varsti hakkama Soomes sopingul käima, nagu minu lapsepõlves Lätis käisime :)



Seda lillekasti pildistasime selle pärast, et Tiidul on plaan teha sarnane kast maasikatega. Aga seda kasti pole kusagil mõistliku hinnaga müügil ja nii peame maasikaid ikka maa peal edasi kasvatama nagu mingid nõmedad :)

Tiit Urri haardes




Ruhnu


Räägin kõigepealt natuke meie Ruhnuskäigu eellugu. Ja see on üks vana ja habemega lugu tegelikult. EPA teisel kursusel olime kuu aega kolhoosis kartuleid võtmas, nagu sel ajal kombeks oli. Juhuse tahtel sattusime ühele kartulikombainile mina, Maive, Kessu ja Ingrid. Olime kõik tublid tüdrukud ja milleski sarnased. Lustisime seal kombainil ja kartulite korjamise kõrval tekkis meil uus klubi- Padjaklubi. Ajapikku sai klubi põhikirja ja rituaalid. Kõigele krooniks leidsid kolm klubi liiget endale abikaasad samuti meie kursuselt. 

Praeguseks oleme kõik täiskasvanud laste emad ja enamasti juba ka vanaemad. Tänu Maive aktiivsusele saame korra aastas enamasti ka kokku ja need kohtumised on alati väga toredad. Nüüd siis otsustasid Maive ja Jüri, meie kallid kursakaaslased, oma pika abielu ka kiriklikult õnnistada lasta ja meil oli õnn olla selle sündmuse tunnistajateks.

Maive ja Jüri laulatus Ruhnu vanas kirikus. See oli ka põhjuseks, miks me kõik ühel kaunil kevadisel nädalavahetusel Ruhnus kokku saime. Maivele ja Jürile oli valmistatud ruhnu pulmarõivad, mis jäävad hiljem kohalikule muuseumile. Muuseumitöötaja tutvustas ka kohalikke pulmakombeid, mida siis ka täideti. 


Vana padjaklubi laiendatud abikaasadega kooslus. Ühed meie hulgast heidavad lõpuks ( ligi 40 aastat peale abiellumist) ka kristlikusse abiellu. Õnnitleme!

Lõputud valge liivaga inimtühjad rannad.

Ruhnu karuga

Ruhnu vabaõhumuuseum. Mina ei ole kusagil mujal selliseid küüruga katuseid näinud. Tegelikult oli see väga mõistlik lahendus- suits kogunes küüru alla üles ja seal oli suitsuauk. Huvitav oli ka see, et kui noorpere eraldus ja tahtis omaette ruume, siis tehti maja lihtsalt pikuti pooleks. Elutuppa võib-olla ehitati müürike, mõnikord ka mitte, aga köögis, aidas ja laudas tõmmati lihtsalt joon või nöör maha, et kus kellegi maa on. Nii said nii noored kui vanad kõikidest ruumidest ikkagi osa.



Ruhnu kohalik kuulsus

Paimaias
Kohalik vahetuspunkt. Too siia oma ülejäägid ja võta siit, mida vajad. Väga tore!

Sadamas laeva oodates. Meresõit Ruhnule võib võtta viis tundi, aga võib ka selguda, et randuda ei õnnestugi ja tuleb tagasi mandrile pöörduda. Näiteks sünnitajad lähevad tavaliselt mõni nädal enne tähtaega igaks juhuks juba mandrile. Üldse on see saarel elamine pidev logistikaga tegelemine. Näiteks tuleb kaupluses oma soovid ette tellida, kui tahad mingit kindlat sampooni või pesupulbrit. See siis järgmise koormaga tuuakse. Jääd haigeks, aga apteeki ega arsti ei ole- kõik tuleb ette mõelda, mis tablette võiks tarvis minna. Ehitamine siin on tõsine väljakutse, aga ehitusi oli näha küll.