kolmapäev, 13. märts 2024

Naised Egiptuses

  

Käisime Egiptuses veebruari viimasel nädalal. Kambas olid seekord Kärt, Mammu, Krista ja mina. Plaanis oli lihtsalt puhata ja basseini ääres lesida ja endasse päikeseenergiat ammutada. Pikk ja pime talv oli lihtsalt nii ära kurnanud!

Seekord valisime puhkusekohaks Sharm el Sheiki. Meil ei olnud tegelikult koha osas mingeid eelistusi, tahtsime lihtsalt mõistliku hinnaga mõnusat puhkust. Sharm on tegelikult täiesti turistidele tehtud arendus, kohalikke seal praktiliselt ei ole. Kõik teenindajad tulevad kohale oma kodukantidest, töötavad mõne kuu või siis ka terve hooaja ära ja lähevad koju tagasi. Esimene hotell siin avati umbes nelikümmend aastat tagasi ja kõik, mis siin hetkel siis on, on mitte vanem kui nelikümmend aastat.

Meie hotell oli El Mercado. See oli tore viietärni hotell, mis oli suunatud pigem täiskasvanutele. Ta ei asunud mere ääres, aga sinna viisid tasuta bussid. Hotelli territoorium ei olnud teab mis suur. Kokku oli ainult neli basseini, neist kaks katusel. Häbiga peame aga tunnistama, et isegi neli basseini oli meile liiga palju. Käisime neist ainult ühes ja ainult ühel päeval ujumas, kuigi basseini vesi oli täiesti mõnusa temperatuuriga. Vot nii tõsiselt võtsime me oma laisklemisplaani. Hotell nägi välja nagu mingi itaalia palazzo. Väga stiilne ja avar. Kuna hooaeg alles kogus tuure, siis oli igal pool mõnusalt ruumi.

Üks alumise korruse basseinidest, kuhu me kordagi ei jõudnud.



Katusebassein, kust avanes lummav vaade mägedele ja päikeseloojangutele

Kuidas me endid siis poputasime?
Võtsime hotelli SPA-s massaazipaketi. See sisaldas endas nelja tunni-ajalist massaazi, millele eelnesid saunaprotseduurid. Iga päev juhatati meid väga kuuma leilisauna, millele järgnes aurusaun ja jacuzzi. Esimesel päeval lisandus veel ka Kleopatra hoolitsus, mis sisaldas türgi sauna koos koorimise ja pesuga ning näomaski.
Tegelikult oli see väga mõnus. Iga päev oli midagi oodata. Massöörid olid ka väga-väga head.
Lisaks massaazile moosis meid ära üks härra, kes tegi meile kõigile maniküüri ja pediküüri. No mitte päris sellise kvaliteediga, nagu meil siin kombeks, aga hind oli ka hoopis teisest klassist, nii et kokkuvõttes jäime kõik rahule.

Õekesed pediküüris

Kasutasime tasuta bussi ning veetsime aega mere ääres. Meri oli veebruari lõpus juba nii soe küll, et isegi mina ilma hädaldamata vees sain käia. Kuna olime hotellile kuuluvas rannas, siis oli seal ka tegevusi planeeritud puhkajatele. Meiegi võtsime osa venitamistrennist rannal ja vesivõimlemisest meres. Oli täitsa vahva!

Meie rand
Osalesime tasuta linnaekskursioonil. See on teadagi väga palju erinevatesse poodidesse vedamine, aga siiski on ka muud. Vahva oli see, et meie ekskursioon toimus mikrobussiga ja peale meie seltskonna oli seal ühest teisest hotellist üks lastega pere, kes olid samuti eestlased. Kokkuvõttes oli kogu reisiseltskond seega eestikeelne. Sellise kambaga on kallites poodides muidugi suhteliselt mõttetu käia. Kõik me ootasime juba viis minutit peale poodi viimist kenasti bussi ukse taga, et edasi sõita.
Lisaks poodidele nägime ka linna kahte moseed ja kahte kirikut. Moseese kahjuks sisse ei pääsenud, aga ortodoksi kirikusse pääsesime ja see oli väga ilus. 

Siin toimetatakse rituaalset pesemist enne palvusele minekut.



Ortodokside kirik oli üleni ära maalitud ja sellisena väga helge ja rõõmus. Ükski neist kirikutest ei olnud ju vanem kui nelikümmend aastat.








Meie hotell oli delfinaariumi kõrval. Käisime delfiinide etendusel ja pea-aegu oleksime isegi delfiinidega ujuma läinud. No nii armsad loomad on nad ja nii kahju, et neid niimoodi vangistuses hoitakse. Selles suhtes peaks kõiki delfinaariumi üritusi boikoteerima, et kaoks ära põhjus neid tundlikke loomi sedasi ära kasutada. Delfiinide hulgas oli ka kaks poole-aastast beebit. Nemad etendusest osa ei võtnud, vaid mängisid omaette palliga. No nii nunnud olid!










Hotellist veel. Ühel korral nädala jooksul pakuti eraldi õhtusööki katuseterassil. See on vist paljudes sellistes hotellides kombeks. Me võtsime samuti selle õhtusöögi. Tore oli!








Õhtune meelelahutus oli suhteliselt niru. Võtsime sellest siiski osa, nii palju kui viitsisime. Aga kuna me olime ikkagi puhkama tulnud, siis olime juba ammu enne keskööd voodis ja uni läks ka päris varakult ära. Kaheksast hiljemalt olime juba hommikusöögil platsis.

Ühel päeval osalesime snorgeldamistripil. Meri oli päris tormine ja meie esialgne plaan mingile kaitsealale sõita langes ära, kuna lained olid lihtsalt liiga kõrged. Leidsime siiski korallrifi, mille kohal snorgeldada vaikses lahesopis ja kokkuvõttes tuli sellest üks tore ja rahulik päev. Ainult Mammu jäi tagantjärele merehaigeks. 



















Ma väga lootsin, et saame Egiptuses maasikatest isu ära, aga tegelikult ei olnud seal küll parajasti hooaeg. Õige pisut ikkagi saime neid.


Ühel õhtul käisime linna peal turutänavatel uudistamas. Suhteliselt mõttetu käik oli, aga no ikka tuleb ju üle vaadata. Tundub, et eestlasi siinkandis ikka liigub, sest tere-tere hüüdeid oli päris palju. Üks hüüdis isegi - Hallo hallo, Helgi Sallo!  














Klassikaline magustoit. Tegelikult olid koogikesed ka kõik väga maitsvad, aga värske vajadus on talvega nii suureks kasvanud, et muud enam ei tahagi!


Meie hotelli kõrval tänaval. Ma ei tea, kus meie silmad olid, et me selle toreda piirkonna alles viimasel päeval tund enne ärasõitu avastasime. Selle piirkonna nimeks oligi Väike Itaalia ja see oli väga väga mõnus kant jalutamiseks. Kindlasti rahulikum ja toredam kui turutänavatel. Järgmisel korral siis...





Kojulennul oli lennuk pooltühi ja me saime igaüks endale kolmese istme, kus laiutada.




Meile tundus, et nädal veebruari lõpus Egiptuses oli just see, mida talveväsimusest ülesaamiseks tarvis oli. Plaanime igal juhul järgmisel aastal samal ajal reisi korrata. Pole ime, kui isegi samasse hotelli satume. Oli väga lõõgastav ja mõnus puhkus. Kui koju jõudsime, oli pimedast talvest saanud juba särava päikesega kevadeootuse aeg.