Minu viimase aja lugemine juuni-juuli 2024

 Täiuslik elu? Või täiuslik vale? Emily Elgar

Öine vaikus on kui kõiksus – pinev, lõputa. Iga hetk on oodata hekis rabistamist, kerget prõksatust, kui õrnad raod Maisie kräbedate käppade all murduvad. Aga praegu valitseb vaikus. Ta otsustab mitte muretseda, kohendab kotti õlal, hõikab uuesti ja jätkab mööda tuttavat konarlikku tänavat oma teed.
Selja taga välgatavad autotuled ehmatavad teda, nagu tungiksid need isiklikku hetke. Auto on tuttav. Ta lehvitab, heites asfaldile varju, millel on ebaloomulikult pikad käed.
Ta kiirendab sammu jooksuks, eespool on möödasõidutasku, nad saavad seal peatuda ja rääkida. Aga jooksmine on auto tähelepanu köitnud, ja ta tunneb, justkui oleksid tema seljale suunatud autotuled kantud elajalikust raevust nagu klaasistunud pilguga transis metsloomal, kel sõõrmeis saagi lõhn.

Kursiivkirjas kopeerin alati raamatu tutvustuse. Need ei ole minu enda mõtted. Minu enda mõtted selle raamatu osas on suht olematud. Raamatu zanriks on psühholoogiline põnevik. Ju ta siis põnev oli. Ma lugesin raamatu läbi küll. Tunnistan, et erilist elamust ma sellest ei saanud.

Viis talve. Kitty Jonson

Südamlik romaan emadusest, sõprusest, eluga edasiminekust ja igat sorti armastusest. Sellest ajast saadik, kui Beth Baileyst oli neiu sirgunud, oli ta olnud armunud oma parima sõbranna vanemasse venda Marki. Ta pole kunagi kaotanud lootust, et ühel heal päeval leiab ta vastuarmastust. Kuid nüüd on Beth kolmekümne viie aastane ja Marki pulmapäeval taipab ta lõpuks, et on aeg eluga edasi minna. Bethi unistus oma esimese armastusega abielluda võib ju olla luhtunud, kuid teine suur soov on endiselt teostatav – saada emaks. Olles omaenda vanemad varakult kaotanud, ei ihka Beth elus midagi muud nii kirglikult ega karda ka ühtki takistust, et oma unistus teoks teha. Viie aasta jooksul, läbi ootamatute katsumuste, jõuab Beth üllatavate järeldusteni perekonna, sõpruse ja armastuse olemuse kohta ning mis kõige tähtsam – iseenda kohta oma kurvilisel teel õnne ja loodetavasti ka emaks saamise poole.

Pesuehtne naistekas, aga mitte halvas mõttes. Täitsa võib lugeda, kui mingit eriliselt sügavat elamust ei oota.

Toateenija Nita Prose
Saladuslik külastaja Nita Prose

Surnukeha on ainus segadus, mille koristamine talle üle jõu käib … Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama? Aga ootamatult paisatakse Molly tähelepanu keskpunkti, kui ta avastab kurikuulsa hotellikülastaja härra Blacki voodist surnuna. Seda segadust ei õnnestu niisama lihtsalt ära koristada. Molly kistakse tõeotsingutesse ning majesteetliku hotelli saladuste rägastikus orienteerudes õpib ta saama aru, keda võib usaldada ja keda mitte. Kütkestav ja tõeliselt originaalse kangelannaga vana kooli mõrvamüsteeriumi stiilis kirjutatud „Toateenija“ tõestab võluval moel, et tõde pole sugugi mitte alati must-valge, vaid sageli märksa räpasemates vahepealsetes toonides hall … Raamatuga „Toateenija“ ilmub kirjandusareenile põnev ja muljet avaldav uus hääl Nita Prose. Raamatu tõlkeõigused müüdi veel enne esmailmumist 35 keelde ja romaani põhjal on valmimas film. „Vastupandamatu debüüt.“ – The New York Times „Agatha Christie stiilis paeluv mõrvamüsteerium.“ – Goodreads

Laenutasin alguses ühe raamatu ja siis ka sama sarja teise raamatu. Mulle täitsa meeldis, ega ma muidu järjeraamatut lugenud ei oleks. 

Peategelane on pisut autistlike kalduvustega naine (ja kuna tegevustik ajas edasi-tagasi hüppab, siis ka autistlike kalduvustega laps). Teda kasvatas vanaema. 

Raamatud on tõepoolest vana kooli mõrvamüsteeriumite stiilis kirjutatud ja sellistena toredad lugeda. 

Mina soovitan, mulle küll meeldisid.

Sisalik pagasis: ühe hüppega Mayfairist Mallorcale. Anna Nicholas

Autobiograafiline lugu Londoni edukast suhtekorraldajast, kes koos oma abikaasa ja kuueaastase pojaga asuvad elama lagunenud maamajja Mallorcal. Lugu erinevate maailmade konfliktist ja peategelase püüdest neis mõlemis osaleda. Esialgu pendeldas suhtekorraldaja Mallorca ja Londoni vahet, kuid lõpuks vist ikkagi jäi Mallorcale pidama. Tore lugemine, aga natuke kade ka. 

Blondid elajad. Marusja Klimova

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. 

No ei kõnetanud mind see raamat. Kohe üldse mitte! Jätsin pooleli kohe alguses. 

Tal on midagi plaanis. Sara Goodman

Ei ole paremat aega elu pöördpunktides selguse saamiseks kui teel olles Jenna on šokeeritud, kui abikaasa palub pärast neli aastat kestnud abielu lahutust. Kuna tal on nüüd aega ja elu on muutumas, nõustub ta sõitma oma ekstsentrilise vanaema Evelyniga mereäärsesse Massachusettsi linna, kus sai alguse suur osa nende perekonna ajaloost. Kui nad on teele asunud, räägib Evelyn loo esimesest pilgust teineteise leidnud teismeliste armastusloost, mis vallutas ta südame rohkem kui seitsekümmend aastat tagasi ja muutis tema elukäiku. Ta kinnitab, et nad ei sõida kodulinna sugugi sellepärast – ükskõik kui palju ta ka räägib Tonyst, tema unustamatust ja keelatud esimesest armastusest. Kohale jõudes kohtub Jenna Tony hooliva loomuga õepoja Joega. Uus sõprus ja värske ookeaniõhk annavad talle kindlustunde ja distantsi, mida ta vajab, et abielu purunemisest tingitud valu seljataha jätta. Evelyni mineviku saladusi ja tõdesid avastades leiab Jenna oma vanaemas ja iseendas uusi jooni, mille olemasolu ta ei aimanudki, ja saab teada, et tervenemisvõimalused võivad saabuda naise elu kõige ootamatumatel hetkedel.

No selle raamatu puhul on tegu ikka täiega naistekas-muinasjutuga. Õnneks lõppeb kõik nii, nagu muinasjuttudes kombeks- kõik leiavad endale paarilised ja need paarilised on mõistagi printsid, kes kappavad ringi ainult valgetel hobustel. Tegelikult ei ole mul põhjust iroonitseda, naistekas, nagu iga teinegi. Igaval ja mõttetühjal hetkel täiesti loetav. 

Oh sa püha(de) vahetus. Adam Kay

Kirjutasin siin mõni aeg tagasi Adam Kay raamatutest. Tegu on(oli) arstiga, kes nüüdseks tegutseb komöödiaskeenel ja on ka kirjanik. Selles raamatus on lühikesed humoorikad lood jõulude ajal tööl olevate arstide juhtumistest.

Kerge ja kiire lugemine. Tore ka. Valgetel hobustel kappavad printsid ka puuduvad ja see on boonuseks. Soovitan.

Labidas maasse. Loretta Nyhan

Totakavõitu naistekas ühest leseks jäänud naisest, kes leinast ülesaamiseks kaevas enda muru üles ja muutis selle aiamaaks. 

Minu viimase aja lugemine aprill-mai

 Täiskasvanud. Marian Keyes

Kas sul on täiskasvanu olemisest villand saanud? Vilista kõigele ja naudi Marian Keyesi vastset Sunday Timesi edetabelis esikohale jõudnud menukit, mis laseb sul enda täiskasvanuelu probleemid unustada! Caseyd on glamuurne perekond. Johnny Casey, ta vennad Ed ja Liam, nende kaunid ja andekad naised ja lapsed veedavad palju aega koos: sünnipäevapeod, kõiksugu aastapäevade tähistamine, nädalavahetused tavaelust eemal. Ja nad on õnnelik perekond. Johnny naine Jessie, neist kõige rahakam, raiub seda nagu rauda. Aga klantsiva pealispinna all on tegelikkus oluliselt süngem. Sellal kui ühed omavahel nagistama kipuvad, muutuvad teiste omavahelised suhted liiga lähedaseks. Lisaks on igaühel tegu iseenda probleemidega, mida tuleb teiste – ja sageli ka enda – eest varjata. Kõike õnnestub ohjes hoida seni, kuni Edi naine Cara saab peapõrutuse ega suuda enam oma mõtteid endale hoida. Üksainus hooletu märkus, mis on pillatud Johnny sünnipäevapeol, kus kõik kohal viibivad, paneb Cara nende saladusi välja laduma. Järgnevas lagunemisprotsessid peavad kõik täisealised inimesed endalt küsima, kas on ehk saabunud aeg lõpuks täiskasvanuks saada. Marian Keyes võitis raamatu „Täiskasvanud“ eest konkursil British Book Awards tiitli „Aasta autor 2022“. Eesti keeles on varem ilmunud Marian Keyesi raamatud „Racheli puhkus“, „Sushi algajatele“ ja „Kas seal on kedagi?“

See on raamatu ametlik tutvustus. Ülimalt klassikaline naistekas, mis hetkega ununeb. Kui ikka üldse targemat pole teha, siis une ees võib ju lugeda.

Häbelik: teekond hirmude ületamisest oma hääle ja iseenda leidmiseni. Annaliis Madli Sükijainen

Ma laenutasin selle raamatu, kuna ma sain pealiskaudsel vaatamisel aru, et raamatu on kirjutanud ajakirjanik Keili Sükijainen. Keili on telekas küll väga avatud ja julge inimese mulje jätnud, seega oli mulle väga üllatav, et ta on tegelikult häbelik ja on pidanud oma hirmudega võitlema. Noh ja raamatut lugema asudes selgus muidugi, et peategelane on hoopis üks teine Sükijainen. Mulle raamat ei meeldinud. Tore on muidugi, et Annaliis Madli on nüüd häbelikkusest üle saanud, aga kuidagi enda ohvrina tundmist ja salamisi selle nautimist oli liiga palju.

Ei soovita, kui teema just isiklikult ei kliki.

Tavaline perekond. Tuule Lind

Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes romaan jutustab ühe tavalise Eesti perekonna erilise loo. Loo, mis vähemalt mingis osas tuleb tuttav ette pea kõigile meist.

Igav ja lihtsameelne raamat. Ma peaks üldse üldistama, et on need välismaa naistekad mis nad on, aga ilmselt kõige kehvemaid neist eesti keelde ei tõlgita. Originaalis eestikeelsete raamatute hulgas võib leida ikka igasugu kräppi. Mitte et see otseselt just selle raamatu kohta käiks.

Mina ei soovita.

Õnnelik, õnnelik, õnnelik. Nicola Masters

Charlie elus on kõik ideaalne.
Peale kõigi nende asjade, mis on valesti.

Rohkem kui kümme aastat tagasi vahetas Charlie Trewin unise Cornwalli kaluriküla Londoni säravate tulede vastu, tõotades, et ei naase enam kunagi koju. Aga kui šokeeriv uudis isa surmast sunnib noort naist Carncarrowʼsse tagasi pöörduma, seisab ta silmitsi kõigega, mille ta enda arvates seljataha on jätnud: ema traagiline kaotus, isa kogumissõltuvus ja mõlema vanemaga seotud allasurutud emotsioonid.

Algul näib Carncarrow minevikku kinni jäänud ja samasuguse muserdava külana, kust Charlie aastaid tagasi jalga laskis. See on igav võrreldes Londoniga, kus tal on imeline elu: kindel töökoht, armastav kihlatu ja lõputu, piiritu õnn. Aga kui Charlie sorteerib isa kogutud mälestusesemeid, hakkab ta taasavastama paika, mida kunagi koduks nimetas, ja taipab, et elu Londonis polegi nii õnnelik, õnnelik, õnnelik, kui ta endale on kinnitanud.

Kui kihlatu ootamatult Carncarrowʼsse sõidab, põrkuvad Charlie kaks keerulist maailma kokku. Nii minevik kui ka olevik võistlevad, et tema tähelepanu võita. Kas Charlie sõlmib oma mälestustega viimaks rahu? Ja kas ta suudab leida viisi, kuidas olla tõeliselt õnnelik tema enda seatud tingimustel?

Tegelikult oli päris tore raamat. Õhtune vähenõudlik lugemine.

Polaarsuse teooria. Evelin Alliksaar

Jälle üks eesti teos. Ausalt öeldes jätsin pooleli. Eks see räägib soovitamise osas enda eest.

Titaani sireenid. Kurt Vonnegut

Tegemist on punase sarja raamatuga. Punases sarjas on reeglina huvitavad ja natuke keerulisemad raamatud. Paraku oli see raamat mulle liiga keeruline või polnud tema lugemiseks lihtsalt õige aeg, aga jätsin lugemise pooleli kohe päris alguses.

Ei oska ei soovitada ega maha laita.

Kolm meest paadis (koerast rääkimata) Jerome Jerome

Vana hea klassika! Ma ei lugenud seda raamatut esimest korda, aga ikka oli jälle tore lugemine. 

Soovitan soojalt.

Naine ja ükssarvik. Tracy Chevalier

Romaani aluseks on maailmakuulsad gobeläänid, mis asuvad praegu Pariisis Musee National du Moyen Age`s. Mina olen neid näinud internetist ainult. Kuuel gobeläänil kujutatakse naist ja ükssarvikut koos teiste loomadega. Arvatakse ka, et kujutatakse inimese kuut meelt. Igal juhul on tegu väga võimsate teostega.

Romaan on taas kord fiktsioon, et kuidas need gobeläänid tehti kes, miks ja kuidas need tellis ja valmistas. Mulle väga meeldis, sarnaselt Abieluportreega, kus samuti ajaloolisele infole lugu juurde mõeldi. Päris õiget lugu ei saa me keegi nii ehk naa kunagi teada, aga gobeläänid on ometi olemas, seega kuidagi ja kellegi poolt need ka valmistati.

Mina väga soovitan. 

Minu viimase aja lugemine. Veebruar, märts 2024

 Abieluportree. Maggie O`Farrell

Romaan on kirjutatud ajaloos tõesti olemas olnud inimese põhjal. 16.sajandil elanud Lucrezia de Medici oli suurhertsogi tütar. Ta anti naiseks Ferrera hertsogile, kui ta oli alles laps. 16 aastaselt oli ta juba ammu abielunaine ning suri väidetavalt tuberkuloosi. Jutud käisid aga, et tegelikult ta mürgitati. Rohkem ajaloost teada ei ole ning kirjanik on selle info põhjal üritanud välja mõelda oma versiooni juhtunust. Mulle raamat väga meeldis. Lugu ise oli huvitav, aga mulle meeldib eriti see, et raamat viib tõesti 16.sajandisse ja sel ajal elanud inimeste argiellu. Põnev ja erinev.

Väga soovitan.

Minu elu sinu oma eest. Vanessa Carnevale

Suvaline naistekas. Õnnelik paar jääb lapseootele, kuid rasedus katkeb. Selgub, et naisel on haruldane südamerike ning uus rasedus võib olla eluohtlik nii talle kui lapsele. Ometi ootamatult jääb naine uuesti  rasedaks. Kui ta raseduse alles jätab, võib ta ise surra. Kui mees ta ümber suudab veenda, võib ta (mees siis) jääda ilma mõlemast- nii lapsest kui ka naisest. Selline dilemma siis. Naine on valmis eluga riskima, et laps saada, mees aga ei taha naist kaotada. Hea on raamatu juures see, olukord on huvitav ja diskussiooni tekitav ka seltskonnas, et kes kuidas otsustaks. Halb on mõistagi see, et tegelased on ikka üsna kaugel tavalisest elust ja väga täiuslikud kõik.

Võib ju lugeda.

Osadeks võetud Liz Talley

Kopeerin siia raamatu tutvustuse, sest jumala eest- üldse ei mäletanud, mis raamat see selline oli :). 

Haarav romaan kauaaegsetest sõpradest ja trenditeadlikust kättemaksust

Antikvariaadi omaniku Cricket Crosby elu pöördub pahupidi, kui ta avastab, et kuulujutud tema abikaasa afääri kohta ei olegi pelgalt lõunaosariiklaste ajaviiteline keelepeks. Tema plaan on palgata detektiiv, leida advokaat, võtta appi oma uus assistent Ruby ja maksta mehele kätte.

Ruby teab, kui kiiresti asjad muutuvad. Seljataga tormine minevik, on ta valmis looma endale uut tulevikku, töötades Cricketi poes ja hakates disaineriks, kes võtab vintage kõrgmoe osadeks lahti. Kui üldse keegi suudab rebenenud kohad Cricketi elus kokku lappida, on see tema.

Selgub aga, et Cricketi elu ei ole ainult rebenenud. See on kortsus, plekiline ja õmblustest lahti tulemas. Koos Ruby ja tema sugulastekarjaga – kuhu kuuluvad napsilembene eradetektiiv ja sarmikas puksiirauto juht – ajab Cricket tõe jälgi, kui ohtlikuks asjad ka ei lähe.

Tõsi, Cricketi elu ei ole selline, nagu ta endale ette kujutas. Ent ta on muutustele avatud ja nuputab välja, mida ta päriselt tahab. Ning see on juba päris imeline.

Minu soovitus- täiesti tüüpiline naistekas. See ütleb kõik. Lugemine pole keelatud.

Racheli puhkus. Marian Keyes

Lollakas naistekas. Raamat üritab, et samastumist leiaksid noored suht vaesed linnanaised, kelle ellu kuuluvad peod, alkohol, uimastid ja rahustid. Tööl käimine on kolmandajärguline ja ülal pidama peaks neid nende vanemad. Mina kuskilt otsast sihtgruppi ei kuulu ja isegi huvi ei tunne selle seltskonna mõttemaailma vastu. Võib-olla triggerdab mind hoopis mõte, et mina võiks olla see vanem, kellel on selline laps. Hoidku jumal! Aga muidu on Tuhkatriinu lugu nagu naistekas ikka. Peategelane, kes on alguses oma eluga halvas kohas, leiab raamatu käigus oma õnne.

Minu soovitus- ära sa seda küll loe.

Tsenseerimata: lugu arstist, kellel said patsiendid otsa. Adam Kay

See teeb haiget: nooremarsti salajased päevikud. Adam Kay

Adam Kay oli günekoloog, kes on oma tööst ja elust mitu raamatut kirjutanud. "Tsenseerimata" lugesin ma sel aastal, aga "See teeb haiget" mõni aasta varem. Veel on samalt kirjanikult eesti keeles ilmunud "Oh sa püha(de) vahetus".

Adam Kay oli arsti poeg ja arstiks saamine oli talle juba ette määratud valik. Hoolimata sellest, et Adamist saigi arst, ta oma arstirolli eriti ei nautinud. Viimases raamatus ongi ta oma tööst loobunud ning üritab läbilööki stand-up koomikuna ja ilmselgelt ka kirjanikuna. Kuivõrd tal on soont koomikukarjääriks, on ka tema raamatud toredad ja humoorikalt kirja pandud. Lisaks muidugi sissevaade arstide ellu ja tema isiklikku ellu ka. Mulle väga meeldisid mõlemad need raamatud, esimene võib-olla natuke rohkem. Pean selle veel lugemata raamatu ka tellima raamatukogust.

Ja lisaks on autor kirjutanud ka lasteraamatu Kay anatoomia: täielik (ja täiesti vääritu) inimkeha käsiraamat. Oleks selles vanuses lapsi käepärast võtta, siis kindlasti laenutaks selle ka.

Soovitan soojalt.

Minu viimase aja lugemine. Jaanuar 2024

 Kui ma selle blogiga alustasin, siis kirjutasin siia lisaks reisikirjadele ka mõned raamatuarvustused.  Paraku jäi see seekord katki, aga nüüd mõtlesin, et hakkaks õige uuesti pihta. Võtsin ette oma selle aasta laenutused raamatukogust ja vaatan, kas oskan loetud raamatute kohta veel midagi meenutada. Ettepoole ajas ei viitsi enam minna. Tõde on ka see, et suvalised naistekad ununevad nädalaga ära, mis siin veel aastast rääkida. Samas- kui ma oma laenutusi vaatan, siis ega seal millegagi suurt uhkustada ei ole, ongi suht suvalised naistekad enamasti. Puhkuseks ja aju tühjendamiseks :)

Minu Jaapan Maret Nukke

Ma lugesin Minu Jaapanit  sihtotstarbel, kuna meil oli Jaapani reis just parajasti ees. Autor sattus esmakordselt Jaapanisse vahetusüliõpilaseks ja hiljem juba korduvalt veel. Sain seal vajalikku infot ja raamat oli hästi kirjutatud ka.

Mulle meeldis ja ma soovitan lugeda küll, kui huvi Jaapani vastu on.

Kassikuld: ühe õpetajanna seiklused eliitkoolis. Ulrika Kelk-Pedersen

Laenutasin selle, kuna õpetajate eluga olen mingil määral kursis olnud terve elu. Minu ema ja isa olid mõlemad õpetajad ja nüüd on õpetaja minu laps. Laps kusjuures samuti eliitkoolis :)

Lühidalt- raamat oli täielik jama. Oli üritatud olla irooniline ja naljakas ja läbinägelik, aga välja see kuidagi ei kukkunud. Oli eluvõõras ja veel halvasti kirjutatud ka. Kuigi ma ei eita, et raamatus toodud situatsioone võib elus ette tulla küll.

 Igal juhul minu soovitus- hoidu sellest raamatust, kui vähegi suudad.

Päritolu. Dan Brown

Dan Browni raamatud on nähtus omaette. Kõige muu kõrval on minu hinnangul tegu ka väga heade reisiraamatutega. Seekordse raamatu tegevus toimub Barcelonas. Nagu ikka, on kaunis naine ja on tagasihoidlik teadlane, kes koos läbi uskumatute olukordade lõpuks lahenduse leiavad. Ja nagu ikka, on üheks peategelaseks kahtlemata ka linn, kus tegevus toimub ja teaduse ja tehnika saavutused. Mulle see raamat meeldis (nagu ka kõik eelnevad) ja raamatu lõpp oli mõtlemapanev. Mõnes mõttes isegi hoiatusromaan.

 Mina soovitan.

Kaheksas elu (Brilkale). Nino Haratischwili

Tegu on mastaapse perekonnasaagaga Gruusias. See algab Venemaa kodusõjaga ja kulgeb läbi kogu 20.sajandi. Kirjanik ise on samuti pärit Gruusiast kuid põgenes lapsena koos perega Saksamaale. Raamat on võitnud mitmeid auhindu.

Mulle see raamat väga meeldis. Võib-olla isegi kõige rohkem selle aasta lugemisest siiamaani. Tegevus kulges kuidagi aeglaselt ja rahulikult. Üks põlvkond olid lapsed ja siis suured ja siis vanad, nende järel tulid järgmised ja järgmised ja läbisid samad etapid. Ajaloosündmused olid vihjamisi kogu aeg taustal tegelasi mõjutamas. Selles suhtes oli huvitav mõelda, kuidas meid ikkagi väga ja väga mõjutab see koht ja see aeg, kuhu me sünnime. Midagi on enda teha, aga kaugeltki mitte kõik.

Oli huvitav raamat ja soovitan soojalt!

See kõige kenam paar. Mary Kubica

Raamat on laenutatud 5 kuud tagasi, aga tõepoolest läbi häda tuleb meelde, mis seal toimus. Tegu oli mingi mõrvaga. Esialgu toredad ja armsad inimesed osutuvad kõik mingil moel hoopiski potensiaalseteks mõrvariteks. Ja kõige lõpuks see õige pahategija selgubki. Aga selleks ajaks on selge, et kena pole selles kambas ju keegi.

 Võib lugeda, kui on vaja aju tühjendada, aga midagi ei juhtu, kui seda ei tee.

Kas sa kuulsid, et emme suri ära? Seamas O`Reilly

Tegu on minu meelest autobiograafilise raamatuga. Peategelane oli 5 aastane ja üheteistkümnest lapsest noorim (vist?), kui tema ema rinnavähki suri. Raamat jutustabki leinast ja suureks saamisest sellises suurperes, eelkõige muidugi nende isa hakkamasaamisest. Väga tubli isa oli tõesti!

Kirjanik töötab ajakirjaniku ja kolumnistina. Raamat on kirjutatud humoorikalt ja on traagikast hoolimata tore lugemine.

Pigem ikka soovitan.

Homme, homme, homme. Gabrielle Zevin

Jutt on kahest noorest ja andekast arvutimängude loojast. Nende suhted omavahel ja teistega, IT ja idufirmade maailm. Oli tegelikult päris huvitav sissevaade teemadesse, millest ma midagi ei jaga.

Pigem ikka soovitan.

Mida vanemaks, seda paremaks- aga ikkagi vanemaks Caroline de Maigret

Seda raamatut reklaamisid Hommik Anuga saates raamatu tõlkija ja veel kaks toredat naist- Evelin Võigemast ja üks mulle tundmatu daam. Juba siis tundsin, et tahaksin seda raamatut lugeda. Seega- kui raamat eesti keeles ilmus, võtsin kohe raamatukogus sappa.

Eelkõige jutustab raamat humoorikal moel, mis tunne on olla keskealine naine. Raamat pole eneseabi õpik, ka mitte populaarteaduslik või ilukirjandus. Minu meelest on tegu pigem sellise julgustava sirvimisraamatuga, et lööd ta ükstaskõik kuskohast lahti ja saad kapatäie julgustust ja motivatsiooni ning teadmist, et kõigil on sarnased kõhklused ja ebakindlused. Raamat on lahe ja muretu, pisut irooniline.  Mina lugesin ta õhtuga läbi, aga muidu sobiks toredasti öökapiraamatuks.

Tore lugemine. Soovitan.