Minu viimase aja lugemine aprill-mai

 Täiskasvanud. Marian Keyes

Kas sul on täiskasvanu olemisest villand saanud? Vilista kõigele ja naudi Marian Keyesi vastset Sunday Timesi edetabelis esikohale jõudnud menukit, mis laseb sul enda täiskasvanuelu probleemid unustada! Caseyd on glamuurne perekond. Johnny Casey, ta vennad Ed ja Liam, nende kaunid ja andekad naised ja lapsed veedavad palju aega koos: sünnipäevapeod, kõiksugu aastapäevade tähistamine, nädalavahetused tavaelust eemal. Ja nad on õnnelik perekond. Johnny naine Jessie, neist kõige rahakam, raiub seda nagu rauda. Aga klantsiva pealispinna all on tegelikkus oluliselt süngem. Sellal kui ühed omavahel nagistama kipuvad, muutuvad teiste omavahelised suhted liiga lähedaseks. Lisaks on igaühel tegu iseenda probleemidega, mida tuleb teiste – ja sageli ka enda – eest varjata. Kõike õnnestub ohjes hoida seni, kuni Edi naine Cara saab peapõrutuse ega suuda enam oma mõtteid endale hoida. Üksainus hooletu märkus, mis on pillatud Johnny sünnipäevapeol, kus kõik kohal viibivad, paneb Cara nende saladusi välja laduma. Järgnevas lagunemisprotsessid peavad kõik täisealised inimesed endalt küsima, kas on ehk saabunud aeg lõpuks täiskasvanuks saada. Marian Keyes võitis raamatu „Täiskasvanud“ eest konkursil British Book Awards tiitli „Aasta autor 2022“. Eesti keeles on varem ilmunud Marian Keyesi raamatud „Racheli puhkus“, „Sushi algajatele“ ja „Kas seal on kedagi?“

See on raamatu ametlik tutvustus. Ülimalt klassikaline naistekas, mis hetkega ununeb. Kui ikka üldse targemat pole teha, siis une ees võib ju lugeda.

Häbelik: teekond hirmude ületamisest oma hääle ja iseenda leidmiseni. Annaliis Madli Sükijainen

Ma laenutasin selle raamatu, kuna ma sain pealiskaudsel vaatamisel aru, et raamatu on kirjutanud ajakirjanik Keili Sükijainen. Keili on telekas küll väga avatud ja julge inimese mulje jätnud, seega oli mulle väga üllatav, et ta on tegelikult häbelik ja on pidanud oma hirmudega võitlema. Noh ja raamatut lugema asudes selgus muidugi, et peategelane on hoopis üks teine Sükijainen. Mulle raamat ei meeldinud. Tore on muidugi, et Annaliis Madli on nüüd häbelikkusest üle saanud, aga kuidagi enda ohvrina tundmist ja salamisi selle nautimist oli liiga palju.

Ei soovita, kui teema just isiklikult ei kliki.

Tavaline perekond. Tuule Lind

Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes romaan jutustab ühe tavalise Eesti perekonna erilise loo. Loo, mis vähemalt mingis osas tuleb tuttav ette pea kõigile meist.

Igav ja lihtsameelne raamat. Ma peaks üldse üldistama, et on need välismaa naistekad mis nad on, aga ilmselt kõige kehvemaid neist eesti keelde ei tõlgita. Originaalis eestikeelsete raamatute hulgas võib leida ikka igasugu kräppi. Mitte et see otseselt just selle raamatu kohta käiks.

Mina ei soovita.

Õnnelik, õnnelik, õnnelik. Nicola Masters

Charlie elus on kõik ideaalne.
Peale kõigi nende asjade, mis on valesti.

Rohkem kui kümme aastat tagasi vahetas Charlie Trewin unise Cornwalli kaluriküla Londoni säravate tulede vastu, tõotades, et ei naase enam kunagi koju. Aga kui šokeeriv uudis isa surmast sunnib noort naist Carncarrowʼsse tagasi pöörduma, seisab ta silmitsi kõigega, mille ta enda arvates seljataha on jätnud: ema traagiline kaotus, isa kogumissõltuvus ja mõlema vanemaga seotud allasurutud emotsioonid.

Algul näib Carncarrow minevikku kinni jäänud ja samasuguse muserdava külana, kust Charlie aastaid tagasi jalga laskis. See on igav võrreldes Londoniga, kus tal on imeline elu: kindel töökoht, armastav kihlatu ja lõputu, piiritu õnn. Aga kui Charlie sorteerib isa kogutud mälestusesemeid, hakkab ta taasavastama paika, mida kunagi koduks nimetas, ja taipab, et elu Londonis polegi nii õnnelik, õnnelik, õnnelik, kui ta endale on kinnitanud.

Kui kihlatu ootamatult Carncarrowʼsse sõidab, põrkuvad Charlie kaks keerulist maailma kokku. Nii minevik kui ka olevik võistlevad, et tema tähelepanu võita. Kas Charlie sõlmib oma mälestustega viimaks rahu? Ja kas ta suudab leida viisi, kuidas olla tõeliselt õnnelik tema enda seatud tingimustel?

Tegelikult oli päris tore raamat. Õhtune vähenõudlik lugemine.

Polaarsuse teooria. Evelin Alliksaar

Jälle üks eesti teos. Ausalt öeldes jätsin pooleli. Eks see räägib soovitamise osas enda eest.

Titaani sireenid. Kurt Vonnegut

Tegemist on punase sarja raamatuga. Punases sarjas on reeglina huvitavad ja natuke keerulisemad raamatud. Paraku oli see raamat mulle liiga keeruline või polnud tema lugemiseks lihtsalt õige aeg, aga jätsin lugemise pooleli kohe päris alguses.

Ei oska ei soovitada ega maha laita.

Kolm meest paadis (koerast rääkimata) Jerome Jerome

Vana hea klassika! Ma ei lugenud seda raamatut esimest korda, aga ikka oli jälle tore lugemine. 

Soovitan soojalt.

Naine ja ükssarvik. Tracy Chevalier

Romaani aluseks on maailmakuulsad gobeläänid, mis asuvad praegu Pariisis Musee National du Moyen Age`s. Mina olen neid näinud internetist ainult. Kuuel gobeläänil kujutatakse naist ja ükssarvikut koos teiste loomadega. Arvatakse ka, et kujutatakse inimese kuut meelt. Igal juhul on tegu väga võimsate teostega.

Romaan on taas kord fiktsioon, et kuidas need gobeläänid tehti kes, miks ja kuidas need tellis ja valmistas. Mulle väga meeldis, sarnaselt Abieluportreega, kus samuti ajaloolisele infole lugu juurde mõeldi. Päris õiget lugu ei saa me keegi nii ehk naa kunagi teada, aga gobeläänid on ometi olemas, seega kuidagi ja kellegi poolt need ka valmistati.

Mina väga soovitan.