Kui ma selle blogiga alustasin, siis kirjutasin siia lisaks reisikirjadele ka mõned raamatuarvustused. Paraku jäi see seekord katki, aga nüüd mõtlesin, et hakkaks õige uuesti pihta. Võtsin ette oma selle aasta laenutused raamatukogust ja vaatan, kas oskan loetud raamatute kohta veel midagi meenutada. Ettepoole ajas ei viitsi enam minna. Tõde on ka see, et suvalised naistekad ununevad nädalaga ära, mis siin veel aastast rääkida. Samas- kui ma oma laenutusi vaatan, siis ega seal millegagi suurt uhkustada ei ole, ongi suht suvalised naistekad enamasti. Puhkuseks ja aju tühjendamiseks :)
Minu Jaapan Maret Nukke
Ma lugesin Minu Jaapanit sihtotstarbel, kuna meil oli Jaapani reis just parajasti ees. Autor sattus esmakordselt Jaapanisse vahetusüliõpilaseks ja hiljem juba korduvalt veel. Sain seal vajalikku infot ja raamat oli hästi kirjutatud ka.
Mulle meeldis ja ma soovitan lugeda küll, kui huvi Jaapani vastu on.
Kassikuld: ühe õpetajanna seiklused eliitkoolis. Ulrika Kelk-Pedersen
Laenutasin selle, kuna õpetajate eluga olen mingil määral kursis olnud terve elu. Minu ema ja isa olid mõlemad õpetajad ja nüüd on õpetaja minu laps. Laps kusjuures samuti eliitkoolis :)
Lühidalt- raamat oli täielik jama. Oli üritatud olla irooniline ja naljakas ja läbinägelik, aga välja see kuidagi ei kukkunud. Oli eluvõõras ja veel halvasti kirjutatud ka. Kuigi ma ei eita, et raamatus toodud situatsioone võib elus ette tulla küll.
Igal juhul minu soovitus- hoidu sellest raamatust, kui vähegi suudad.
Päritolu. Dan Brown
Dan Browni raamatud on nähtus omaette. Kõige muu kõrval on minu hinnangul tegu ka väga heade reisiraamatutega. Seekordse raamatu tegevus toimub Barcelonas. Nagu ikka, on kaunis naine ja on tagasihoidlik teadlane, kes koos läbi uskumatute olukordade lõpuks lahenduse leiavad. Ja nagu ikka, on üheks peategelaseks kahtlemata ka linn, kus tegevus toimub ja teaduse ja tehnika saavutused. Mulle see raamat meeldis (nagu ka kõik eelnevad) ja raamatu lõpp oli mõtlemapanev. Mõnes mõttes isegi hoiatusromaan.
Mina soovitan.
Kaheksas elu (Brilkale). Nino Haratischwili
Tegu on mastaapse perekonnasaagaga Gruusias. See algab Venemaa kodusõjaga ja kulgeb läbi kogu 20.sajandi. Kirjanik ise on samuti pärit Gruusiast kuid põgenes lapsena koos perega Saksamaale. Raamat on võitnud mitmeid auhindu.
Mulle see raamat väga meeldis. Võib-olla isegi kõige rohkem selle aasta lugemisest siiamaani. Tegevus kulges kuidagi aeglaselt ja rahulikult. Üks põlvkond olid lapsed ja siis suured ja siis vanad, nende järel tulid järgmised ja järgmised ja läbisid samad etapid. Ajaloosündmused olid vihjamisi kogu aeg taustal tegelasi mõjutamas. Selles suhtes oli huvitav mõelda, kuidas meid ikkagi väga ja väga mõjutab see koht ja see aeg, kuhu me sünnime. Midagi on enda teha, aga kaugeltki mitte kõik.
Oli huvitav raamat ja soovitan soojalt!
See kõige kenam paar. Mary Kubica
Raamat on laenutatud 5 kuud tagasi, aga tõepoolest läbi häda tuleb meelde, mis seal toimus. Tegu oli mingi mõrvaga. Esialgu toredad ja armsad inimesed osutuvad kõik mingil moel hoopiski potensiaalseteks mõrvariteks. Ja kõige lõpuks see õige pahategija selgubki. Aga selleks ajaks on selge, et kena pole selles kambas ju keegi.
Võib lugeda, kui on vaja aju tühjendada, aga midagi ei juhtu, kui seda ei tee.
Kas sa kuulsid, et emme suri ära? Seamas O`Reilly
Tegu on minu meelest autobiograafilise raamatuga. Peategelane oli 5 aastane ja üheteistkümnest lapsest noorim (vist?), kui tema ema rinnavähki suri. Raamat jutustabki leinast ja suureks saamisest sellises suurperes, eelkõige muidugi nende isa hakkamasaamisest. Väga tubli isa oli tõesti!
Kirjanik töötab ajakirjaniku ja kolumnistina. Raamat on kirjutatud humoorikalt ja on traagikast hoolimata tore lugemine.
Pigem ikka soovitan.
Homme, homme, homme. Gabrielle Zevin
Jutt on kahest noorest ja andekast arvutimängude loojast. Nende suhted omavahel ja teistega, IT ja idufirmade maailm. Oli tegelikult päris huvitav sissevaade teemadesse, millest ma midagi ei jaga.
Pigem ikka soovitan.
Mida vanemaks, seda paremaks- aga ikkagi vanemaks Caroline de Maigret
Seda raamatut reklaamisid Hommik Anuga saates raamatu tõlkija ja veel kaks toredat naist- Evelin Võigemast ja üks mulle tundmatu daam. Juba siis tundsin, et tahaksin seda raamatut lugeda. Seega- kui raamat eesti keeles ilmus, võtsin kohe raamatukogus sappa.
Eelkõige jutustab raamat humoorikal moel, mis tunne on olla keskealine naine. Raamat pole eneseabi õpik, ka mitte populaarteaduslik või ilukirjandus. Minu meelest on tegu pigem sellise julgustava sirvimisraamatuga, et lööd ta ükstaskõik kuskohast lahti ja saad kapatäie julgustust ja motivatsiooni ning teadmist, et kõigil on sarnased kõhklused ja ebakindlused. Raamat on lahe ja muretu, pisut irooniline. Mina lugesin ta õhtuga läbi, aga muidu sobiks toredasti öökapiraamatuks.
Tore lugemine. Soovitan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar