Maroko -3 päev. Essouira

 Tänasel päeval oli meil plaan külastada ookeaniäärset linna Essouira. Sinna võib minna ühistranspodiga, aga ostetud tripp on mugavam ja pole kallim ka. Seega- meie läksime väikese mikrobussiga koos mõnede teiste erinevast rahvusest turistiga. Marrakesh on selles mõttes tore koht, et tundub, et sinna ei tehta paketiturismi. Seega ei ole ka suuri ekskursioonibusse, suuri kombinaathotelle ega muidu massiturismi. On meiesugused üksikreisija ja see on tore. 

Essouirasse sõitsime läbi kivikõrbe umbes 3 tundi. Teel nägime pisut ka kohaliku rahva elu-olu. Tiit märkas siinset ürgaegset autoparki, mina seda väga tähele ei osanud panna. Majad näevad neil välja nagu ilma katusteta poollagunenud müürid. Ometi nad seal sees elavad ja küllap pakuvad need ikkagi kaitset suvise kuumuse ja talvise külma vastu.  Pinnas tundus olevad savi ja kivid ja ilma kastmata ei kasva siin mitte midagi. Nägime lapsi üle tühermaade kooli poole kõndimas, nii et elu siin poolkõbes ikka käib.

Üks kassike. Kui Anna-Liisa oma telefonis tehtud pildid annaks, siis saaksin kassi piltidega sisustada terve aasta. Kasse on Marokos tõesti väga palju. Kohalikud tunduvad neist väga hoolivat. Väga palju oli näha, et tänavakassidele on pandud konservi või krõbinaid ja juua. Näiteks sõitsime tripil ja tegime suvalises bensukas peatuse. Seal askeldas ka üks kohalik kass. Meie giid ostis nagu muuseas sealtsamast ühe kassikonservi, pani selle kassile välja ja lisaks oma joogipudelist topsi täie vett. Nii armas minu meelest. Kohalikud kassid näevad head välja ka, pole liiga kõhnad või rääbakad.

Päikesetõus kõrbes

Argaaniõli tegemise kommuun. Ma ei tea, kas see on tõesti turistidele tehtud sõu või käib argaaniõli tegemine tõesti nii ürgsel viisil. Väidetavalt ei leia kohalikud naised tööd maal ja kui nad on lesed või lahutatud ja mees neid ülal ei pea, siis on üks väheseid võimalusi teenistust leida töö argaaniõli kommuunis. Siin pildil see kommuun siis töötab. Üks naine koksib suuema kivi peal väiksemaga argaani seemneid kestadest välja, teine toksib need seemned veel pooleks. Kolmas jahvatab nagu vaeselapse käsikiviga seemnepoolikud pastaks. Neljas lisab saadud pastale vett ja solgerdab kätega saadud olluses paar tundi, kuni lõpuks õli eraldub. Pole nürimat tööd!
Tegelikult nägime linnas ikka mingil määral mehhaniseerimist ka, näiteks see õnnetu käsikivi oli mootori saanud ja liikus ise.

Essouira

Essouira on suur sadamalinn. Paljuski tullaksegi siia ookeani ja mereandide pärast. Turg oli otse sadamas lahti löödud. Tagapool olid suured kalalaevad oma saagiga ja eespool müüdi kalu ka väikeostjatele. 

Värsked austrid otse merest. Väga head olid!

Kui neid kalalette vaadata, siis ei julge hästi ujuma minnagi. Tegelikult vesi oli selline, nagu meil juunis. Külm, aga ujutav. Tiit ujus, meie Annaga mitte.

Tagasi Marrakeshis. Tere tulemast luusima vanalinna äärealade inimtühadele tupiktänavatele. Ohutunnet ei tekkinud kordagi, kuidagi väga turvaline oli.