Maroko - 2. päev

 Esimeseks reisipäevaks võtsime giidiga retke Bahia palee ja Saadiani Tombs. Bahia palee on ehitatud 19 sajandi keskel ja kuulub praegugi tegelikult Maroko kuningale. Palee on üks enimkülastatud turismiobjekte Marokos. Meie ei pääsenud palee ruumidesse, sest need on praegu remondis, aga pääsesime siseõuedesse ja riadi aeda. Idamaised paleed on ikka väga erinevad meiemaistest ja giid oskas meie tähelepanu juhtida paljudele nüanssidele, mida me muidu oma oskamatuses ei oleks iial tähele pannud. Meile palee väga meeldis.

Aga kõigepealt- hommikusöögile :)

See on väike osa meie hotelli hommikusöögilauast. Hästi palju oli magusat kraami ja väga tundsime puudust soolasest. Pildil nähtav sulatatud juustu sektor ja üks praetud muna olidki ainsad soolased asjad, mida hommikuks saime. Aga inimesed meie riadis olid hästi sõbralikud ja toredad ja teenindus oli super.

Apelsinipuu. Saime teada, et kõikjal kasvavad apelsinid ei ole söögiks kõlblikud, vaid ainult dekoratiivsed. Ja ei, me ei kakkunud neid puu otsast, et seda teada saada, vaid meie giid ütles seda!

Palee peegli ees

Mosaiigikunst on siin väga põnev

Islami aia näide Bahia paleest. Islami aed kujutab endast universumi mudelit. Islami (Pärsia) aed on taeva või paradiisiaia projektsioon maapinnal. Selle keskel on kindlasti vesi, see pakub varju, lilli ja puid ning seda ümbritseb müür. Sarnased aiad on kogu pärsia kultuuris.

Palee peaväljak. Tänapäeval toimuvad siin muuhulgas erinevad avalikud üritused.

Saadi dünastia hauad. Siia on maetud kuningapere, aga ka nende lähemad õukondlased. Huvitav on märkida, et see oli ühtlasi ainuke surnuaed, kuhu me sisse saime. Meie kui tuntud surnuaiaturistide jaoks oli väga üllatav, et siin mittemuhamedlasi tavasurnuaeda üldse ei lubatud. Ja ei lubatud ka moseesse. Tegelikult õige kah.

Siin on siis need kõige tähtsamad hauad- kuningas ja tema ema peredega.

Tavaline vanalinna vaade.

Kausid ja ilutaldrikud turul. Need ja maroko vaibad olid kaks asja, mida ma oleks tahtnud turgudelt kaasa tuua. Aga no kuhu ma tulen, vaibarull kaenlas. Ja kuhu ma need ilusad kausid kodus mahutan. Seega jäi üle neid kohapeal vahtida. Kõike ilusat ei peagi ju endale saama, võib niisama kah imetleda.

Vanalinna äärealad olid kohati inimtühjad. 

Külastasime veel ühte islami aeda- salaaed (Secret garden). See oli tunduvalt suurem, kui palee aed. See aed oli rajatud ajal, kui linnas ei olnud veel üldiselt veevärki. Inimesed tõid enda tarbevee moseest ja pesid endid korra nädalas hammamis. See salaaed oli mosee lähedal ja oli rajatud ülimalt keeruline ja teravmeelne süsteem veevärgiks moseest aeda ja seal omakorda kastmissüsteemideks. Aed rajati juba 16 sajandil. Kui mõelda, kus meie oma kultuuriga sel ajal olime, siis on võrdlus kindlasti meie kahjuks.

Külastasime restorani Nomaad, mida peetakse Marrakechi üheks paremaks toidukohaks. Oli tore ja maitsev tõesti, aga kallis muidugi ka.

Vaade Nomaadi katuseterassilt. Kogu elu käib siin katuseterassidel ja söömine kohe kindlasti. Isegi sellel pildil paistab õige mitu teist söögikohta teistel katustel.

See oli üks fäänsi resto, kus ainsana kogu nädala jooksul saime osta õlut. Alkoholi ei pakutud mitte kusagil mingilgi kujul, aga toidupoes oli küll müügil nii vein kui õlu.