Käisime detsembri lõpp- jaanuari algus nädalasel suusareisil Austrias Söllis. Detsembri lõpp on tegelikult veel kehv aeg suusapuhkuseks, sest looduslikku lund liiga palju veel ei ole. Rajad olid küll kõik kunstlumega kaetud ja avatud, aga radade kõrval oli alles hein. Ühel ööl oli õnneks tugev lumesadu ja see kattis maa üleni valge vaibaga.
Söll on väga suur keskus, kus on tõstukite süsteemiga ühendatud paljud väiksemad keskused. Söll ise ei olnud küll päris algajate keskus. Selleks, et sealt sinistele mägedele liikuda, tuli läbida päris järske punaseid (ja salamisi vist ka musti) mägesid.
Minuga läks sellel reisil väga kehvasti. Sain sõita pool päeva, kui tõstukijaamas keegi mulle nii haledalt tagant sisse sõitis, et ma väänasin mõlemad põlved tagurpidi ja kukkusin selili. Kangelaslikult tulin mäelt ikka oma jõududega alla, ei tahtnud kelgupoisse tülitada. Öösel läks põlvevalu ikka hullemaks ja Tiidu ja Anna tungival nõudmisel käisin lausa haiglas. Röntkeni pildid midagi halba ei näidanud, aga suusatamine oli minu jaoks selleks korraks lõppenud. Kehv on see, et see juhtus enne, kui ma üldse hea tunde suusatamisest kätte sain! Edasised päevad jalutasin päevad otsa ringi ja kohtusin meie tublide suusatajatega teinekord lõunaseks kakaoks.
Anna-Liisa, kes viimati suusatas enne coroonat, tundis ennast suuskadel hästi ja Tiit ütles, et see on tal ilmselt viimane kord Alpides suusatada. Sellised arengud siis.
 |
| Ainus hetk päevast, kui ma peret nägin. Taldrikul on õunastruudel vahukoorega- austria rahvusroog |
Olime suusareisil Germalo reisidega. Tavaliselt oleme igal pool oma käe peal käinud, aga päris tore oli ka grupiga reisida. Giid andis igati asjalikku nõu näiteks radade numeratsiooniga seoses või suusalaenutuse valimisega. Tema nõuandel rentisime ka suuskade hoiuboksi kohe tõstukijaamas. Väga mugav oli kohe mäe all tavalised saapad jalga panna ja linna peale jalutada. Ei oleks ise selle peale tulnud ilmselt.
Grupiga oli meil broneeritud ka kolmel õhtul ühised õhtusöögid. Üks oli taas kord tõstukijaamas, kus mängis õhtul elav muusika ja oli pidu. Teine oli ühes hinnatud restos linnas ja kolmas oli vana-aasta õhtu meie hotellis. Nädala jooksul ja koosistumiste käigus saime omavahel rohkem tuttavaks ja pidime tõdema, et väga toredate inimestega oleme sedakorda koos reisile sattunud.
 |
| Vana-aasta õhtu suupistelaud hotellis. Hästi kodune. Pearoaks oli õlifondüü, kah väga maitsev. |
 |
| Laud nö. Nõiakohvikust |
 |
| Kuna mul teha midagi ei olnud, siis kõndisin ma tasakesi ringi. Just siinkandis on vändatud seriaal Mägidoktor ja kusagil siin on ka mägidoktori maja. Kuna ma seriaali näinud ei ole, siis jäi ka see maja minust nägemata. Küll aga läbisin ma jalutusrajad, mis ma netist leidsin. Mõne isegi mitu korda. Väga ilus oli ja väga ilusad elamised on siin-seal peidus. |
 |
| Meie kaks vaprat suusatajat. Kade oli vaadata! |
 |
| Minu üksildane, aga väga mõnus kohvihetk |
 |
| Leidsin need tünnikesed mägiraja kõrval. Ma ei kujuta ette, kas seal saab suvel jalgu leotada äkki? |
 |
| Tünn seestpoolt. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar