Kevadine minipuhkus Türgis mai 2025

Nädalane Türgi puhkus langes meile kaela täiesti selgest taevast. Anna-Liisal oli just tehtud viimane lõpueksam ja natuke üle nädala oli aega lõpuaktuseni. Minul oli just tehtud kuu lõpetamine kõikedes firmades ja kõik aruanded valmis. Ees ootas rahulikum osa kuust. Anna tuli mulle töö juurde koerale järgi ja vaatasime internetist last minute pakkumisi. Need olid Türki ootamatult heade hindadega. Heietasime niisama, et nii tore oleks minna ja nii oleks puhkust vaja... Kodus rääkisin sama juttu ka Tiidule, kes mainis, et miks te siis ei lähe. Tunni aja pärast, kui Tiit magama tuli, oli mul kohver juba pakitud ja järgmisel hommikul läkski sõiduks :)

Riia lennujaamas. Ma pole vist kunagi ise autoga siia sõitnud. Aga saime hakkama läbi Riia sõiduga ja auto parkimisega.

Hotell asus Antaliast umbes tunnise bussisõidu kaugusel, aga tõesti ei mäleta enam hotelli nime. Asukoht vist oli Beldibi ja 4 tärni hotell oli. Maksime oma kõik-hinnas puhkuse eest 340 eurot inimese kohta, mis on ikka väga väike summa. 

Hotell asus mere ääres teisel pool teed. Hea oli see, et hotelli territoorium läks mereni välja, meil oli oma rand ja ka õhtused meelelahutused ei toimunud mitte hotelli akende all, vaid mere ääres vabaõhu laval. Väga piinlik, aga me ei käinud mitte ühel õhtul enda meelt lahutamas. 

Suur osa seltskonnast oli venekeelne, aga hotell oli vist tavahindadega niipalju kallis, et rahvas oli normaalne. Eestlasi oli ka mitu seltskonda. 

Tasuta koktelid. Üks neist mittealkohoolne. Me vist rohkem ei võtnudki neid, kui selle ühe korra.

Meie hotelli paadisild. Mõnus rand oli ja vesi oli sama soe, kui meil suvel. Täitsa mõnus.

Mul oli arvuti kaasas ja ma tegin kaugtööd. See seadis meie liikumisele piirid.

Nädalavahetusel tegime ka ühe tripi, mis osutus väga toredaks. Käisime raftingul. Kunagi ammu, kui Kärt ja Maarja olid kaasas, käisime samuti Türgis raftingul, aga seekord oli tõesti lahe. Kahjuks ei saanud seal telefoni välja võtta, et mingeidki pilte teha. Tilkusime veest ja Anna lükati ühel hetkel lausa üle ääre jõkke. Pidime tiimitööd tegema ja teisi paate pritsima. Veesõda käis kogu päeva.

Lisaks raftingule oli tripil kavas veel köiega sõitmine, mis oli suht meh, aga ka lahtiste dziipidega mägedesse minek. Sellest viimasest ei oodanud ma midagi, aga see osutus üllatavalt lahedaks. 

Muusika keerati põhja ja kihutasime mööda mägiteid läbi väga ilusate vaadete ühe väga suure kanjoni juurde. Ikka paar tundi kulus meil selle peale, polnud mingi linnukese pärast sõit. Imeilus oli ja kuna me saime mägedes niipalju ringi rallida, siis jätsime ära plaani mõni päev veel eraldi dziibisafarile minna.

Ühel päeval käisime oma käe peal Antalyas. Kõndisime väga pikki maid, vaatasime vanalinna, lasime türklasel ennast poes ära moosida ja jõime türgi kohvi. Oli tore, aga seiklusrikas päev. Üksi ei oleks ma tagasisõidu bussipeatust mitte iial kätte leidnud! Aga no ma ei olnud õnneks üksi.

Antalya sadam

Vaade vanalinnale

Ootame mereandidest lõunasööki

Muidu aga vedelesime basseini ääres või mererannas, jalutasime küla vahel ja puhkasime. Mina muidugi töötasin varahommikul ja õhtul ja vajadusel päeval ikka ka. 

Nädala pärast koju sõites olime mõlemad Annaga täiesti välja puhanud.