Reisimine ja muidu ka: Stirling, Falkirk ja Drummondi lossi aed.

Tänasel päeval olime sunnitud oma vapruse kokku võtma ja vastukarva liiklusesse sukelduma.
Stirlingi loss meeldis meile väga. Kui võrrelda Edinburgiga, siis igal juhul tasub eelistada Stirlingit.. Palju on kohti, kus saab ise käed külge panna ja eriti oli mõeldud lastele. Meil igal juhul oli väga põnev.

Ühed väga naerusuised ükssarvikud Stirlingi lossi kabelist. Ükssarvikud on sotimaal ülimalt populaarsed ja peaaegu iga lossi vapil kas kahekesi või siis koos lõviga.

Kostüümiproovid Stirlingis. Neid jätkus nii noortele kui mitte nii noortele.

Anna-Liisa päeva tipphetk. Pilt koos kuningannaga. Kuninganna tegi Annale ka reveransi ning ütles: Ma tervitan sind, eestimaa printsess. Ma näen, et oled kuninglikust soost, sest sinu jope on kuninglikku värvi - lilla. Mida veel on õnneks vaja ühele väikesele printsessile. Me käisime selle kuninganna ümber hiilimas vist kolm korda.

Kuningas ja, teadagi, printsess. Iseenesest olid need kuninganna ja kuningas väga toredad, sisuliselt nagu kostümeeritud giidid, kes oma igapäevaelust lossis rääkisid. Kuninganna eelmisel pildil oli hetkel oma magamistoas, kuid kõrval, kuninga ruumides, oli ka kuningas liikvel.

Surnuaed ja meie, kes neid suudaks lahuta... Surnuaiad on (kirikute kõrval) meie kindlad reisi sihtkohad igas riigis. Sotimaal on nad lagedad ja vanad. Vabalt võiks igaühel neist õudusfilme vändata. Hetkel pildil Stirlingi lossi surnuaed. Pilt ise on postituse allotsas, kuid ma ei valda paraku seda keskkonda nii palju, et teda nihutada ;-) .

Edasi viis meie tee Drummondisse. Nii palju kui me aru saime, on loss praegugi eravalduses. Loss oli külastajatele suletud, kuid ülimalt uhke aed oli meie päralt. Tegelikult näeb guugeldades ju sadu pilte sellest aiast, aga ega see meid ei peatanud. Laadin siia üles paar juhuslikku pilti. Aed oli klassikaline ja igast aia punktist sai igas suunas täiesti suurepäraseid ja iga kord erinevaid pilte. Vaadetega oli seal tõesti vaeva nähtud! Väga tore oli juba lossi juurde sõit mööda mitmeid miile pikka põlisalleed. Ega siis tõelised lossid sõiduteede ääres ei ole. Oh ei! Nad peidavad ennast ikka toredamates kohtades. Hiljem suurele maanteele tagasi sõites läbisime kümmekond miili mööda käänulist napilt ühe auto laiust rada. Ja seda ikka valel pool teed ja veidra valepidise autoga. Kui teele välja jõudsime, oli nahk seljas märg. Ja nüüd - valitud pildid Drummondi aiast!