Ponta de Sao Lourenco rada asub saare idatipus. Meie sõitsime sinna jälle liinibussiga. Bussisõit on juba iseenesest põnev, näeb ka kohalikke oma elu elamas. Peab ütlema, et kohalike maainimeste elatustase ei tundu sugugi parem olema kui meie maainimestel. Nii riietus kui käitumine tundusid väga kodused.
Rada oli minu mäletamist mööda umbes 5 kilomeetrit pikk üks ots, edasi-tagasi seega 10. Polnud sugugi raske, kuigi viimase otsa jättis Anna-Liisa tegemata. Küllap ta oleks hakkama saanud, aga natuke võib-olla oli liiga ohtlik kaheksa-aastase jaoks. Rada oli selles suhtes huvitav, et iga mõne maa tagant avanesid uued ja huvitavad vaated küll mägedele, küll ookeanile.
Nüüd siis pildid:
 |
| Võidukas finis |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar