Lissabon 7.päev- jälle linnas!

 

Vaade Belemi tornist.

Lissabon asub väga laia jõe ja ookeani ristumiskohas. Sinna oli omal ajal ehitatud Jerominase klooster, kus me juba käisime. Sealsamas oli ka Belemi torn. Sinna jätsime eelmisel korral minemata, sest lihtsalt ei suutnud kuumal platsil tundidepikkuses järjekorras seista. Nüüd võtsime asja uuesti ette ja üritasime kohe hommikul platsis olla. See läks õnneks ja saime ilma järjekorrata sisse.

Belemi torn ehitati 1515 aastal. Tehti ta nii tseremoniaalseks väravaks Lissaboni, aga tegelikult ikka obroki kogumiseks ka. Tornist olid vaated igas suunas ja kõik oli näha, mis laevad tulid ja mis läksid. Siit läksid teele ka suured maadeavastajad ja siia tulid kaugetest maadest kokku riisutud tohutud varad. 

Torn ise on UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja kõik soovitavad seda kindlasti külastada. No ma ei tea. Käisime ja nägime ja muidugi on see ajalooline ja võimas torn, aga meie leidsime küll, et midagi ei oleks juhtunud, kui me seda ka ainult väljast oleksime vaadanud. 

Külastasime muuhulgas ka jälle ühte huvitavat raamatupoodi. Seekord oli tegu väidetavalt maailma vanima töötava raamatupoega. Ta oli sellega lausa Guinessi raamatusse kantud. Oli jälle väga ilus ja hubane pood. Raamatupoed on üldse väga toredad kohad, aga minu isiklik lemmik on siiamaani siiski Oxfordi raamatupood. Sellele võrdset ei ole.