teisipäev, 30. jaanuar 2024

Jaapan 10 Päev- Jälle Kyoto

Tänase päeva kõige olulisem vaatamisväärsus oli Fushimi Inari pühamu See on shinto pühamu ja pühendatud viljakusjumalale Inarile. Kui eile esines jumal hirve kujul, siis siin oli ta rebane. Selline armas on see usk siinmail.


Püha jumal ise!

Selle pühamu juures ei olnud suurimaks vaatamisväärsuseks isegi mitte templihoone ise, vaid teed, mis sinna suundusid. Rajad on kõik kaetud torii väravatega. Neid on seal, ma arvan tuhandeid. 

Torii väravad on, ma pakun, paarikümne sentimeetri järel. Nendest tekivad pikad oranzid tunnelid, mis hargnevad ja jälle liituvad ja on kokkuvõttes kilomeetreid pikad. Meie liikusime sugugi mitte aeglaselt, aga matkasime torii tunnelites ikka mitu tundi. Väravaid on erinevates suurustel. Enamik neist on suured, aga leidub ka päris pisikesi. Asja teeb huvitavaks see, et iga värav selles lõputus rodus on siia annetatud. Igal väraval on annetaja nimi peale kirjutatud. Pisikesed, paarikümne sentimeetri suurused väravakesed maksavad mõnisada eurot, aga need suured, mille all me kõndisime, maksavad umbes 10 tuhat eurot. Nii et tohutu raha kogub see tempel annetustena.















Taas põllekestega jumalad, seekord siis rebastena




Mul oli neid torii käikude pilte terve telefon täis. Nii põnev oli, rada liikus mäenõlval üles ja alla. Kõik oli väga rõõmus ja värviline. Tõeliselt vahva matkarada.






Siin on jälle mingi toiduelamus ootel. Jumal ise teab, mis junnikesed need on. Eile ostsime Narast pruune junne, mida müüdi hirvekaka nime all. Kavatseme need koju viia, et teisedki kakamaitse suhu saaks. Need siin pildil võivad vabalt näiteks nö. rebasejunnid olla :)


Meie Tiiduga külastasime veel endist keisri aeda. Aga et miks siis Anna kaasa ei tulnud. Selgus, et tegu oli nii püha paigaga, et alaealised sinna üldse ei pääsenud. Meiegi pääsesime sisse läbi suure kadalipu, oma passe näidates ja ette registreerudes. Taas kord- tipphooajal ei oleks üldse lootust samal päeval sisse saada. Alaealine aga, ma ei tea, äkki jookseb ja karjub selles aias. Igal juhul oli aed tõeliselt kaunis. See on ikka uskumatu, kuidas iga vaade igas suunas on läbi komponeeritud ja ilmselt on igal aastaajal veel väga erinevad need vaated. Me olime Tiiduga mõlemad tõeliselt vaimustuses!























Õhtu lõpetuseks hängisime pisut kohalikus tehnikapoes. See oli ka väga põnev. Pildil on võib-olla kõige üllatavam tehnikaese- miniatuurne praeahi.  Neid praeahjusid oli erinevaid, integreeritavaid ja eraldiseisvaid, aga mitte üks neist ei olnud suurem kui pildil nähtav sahtlike. Meie mõistes on see pigem kuumaõhu fritüüri mõõtudes. Muidu olid põnevad ka erinevad massaazitoolid, kus me päris pikalt aega veetsime aga muidugi ka kohalikud WC potid :)




 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar